I'm fooling somebody

2012-01-26T17:00:00.001+02:00

kuskil kellade kõlade murdudes
läbi lumede sulgpehme saju
läbi unede tumeneb kurbuse
hämar teadvusetagune taju

miski puudu jääb, puudu jääb alati
vaateakendel portselanpoosid
kelle kurbus küll kelladeks valati
kelle külmusest jäätusid roosid

roosid lumiste akende ruutudes
läbi õhtute sulgpehme saju
miski puudu jääb teineteist puutudes
läbi teadvusetaguse taju

-Doris Kareva

2012-01-11T22:46:00.006+02:00

Aastavahetus möödus nii.

Krissu on kallim kui keegi teine.

See oli mingi pisikene osa Ossu sünnipäevast.

Valts ei tahtnud foreveralone olla ja hankis endale Kristjani toast kaaslase.

Siin on Valts, kes transpordib koera kuskile ja vene libu Ljera, kes ei olnud just kõige paremas tujus sel õhtul.

Kõige selgem pilt mu kiisu jõuluterrorist. Anna andeks :c

See on mu kallis onupoeg Mikus, kes ei ole kõige kainem ning kehastus suurepäraselt Spice Girlsiks.

Valts leidis, et mu peas olev surnud loom on põhjus, miks ma nii palju mehi saan ning tahtis teada, kuidas see talle sobiks.

Ning see on lihtsalt liiga kelmikas pilt, et seda mitte siia panna.

Tsau.
Tuli meelde, et oman blogi.
Mõtlesin täiendada.

Jõulud olid. Väga armas muidugi, süüa sai. Ahistasin Heleniga oma kassi.
Kunagi eelmise aasta lõpus käisin Sakal sekretäri mängimas, hullult tähtis tunne oli mööda mõisa patseerida mingi miljonäri sabas ja kõike üles kirjutada, mis ta suust välja ajab.
Sellest järgmisel päeval läksin Paidesse ja olin aastavahetuse seal, kolmanda jaanuarini olin vist. Jõudsin Madise ja Reemeti juurde ehk siis käisin oma teises kodus/teistes kodudes.
Siis läksin Tallinnasse. Jõudsin Valtsi juurde, jõudsin Kristjani juurde, jõudsin Mona juurde Ossu sünnipäeva tähistama (palju õnne veel kord :*) kuskile Viimsisse, jõudsin juua Kristjani ja Papiga Ristikus ja saada maailma suurimad naerukrambid selle üle, et Rakveres on rongijaam, Törlat nägin üle 1,5 aasta ja see vist ongi kõik. Igast õhtust detailselt ei viitsi rääkida, aga suured tänud Valtsile selle ühe näruse õlle eest, mis ta mulle välja tegi ja Kristole, kes oli mingi naljakas saare vend ja rääkis terve õhtu sellest, kuidas kartuleid künda (või midagi sellist).
Pühapäeval oli plaan Rakverre tagasi minna, aga otseloomulikult kõnnivad mulle vastu Agne ja Julia ning ei jõudnud ma niipea kuskile. Andreiga sain tuttavaks ja lõpuks ootasime me Juliaga tund aega bussi, mis pidi algselt kõigest 20 minutit hilinema.. aga nojah.
Kristjan võis päris õnnelik olla, kui ma minema läksin ja ta rahule jätsin, sest ma tuuseldasin teda päris intensiivselt. Täpsemalt sellest oleks liiga veider kirjutada isegi minu jaoks. Don't get me wrong.

Muidu on kõik kole.
Ilm on kole. Mina olen kole. Kõik teised on ka koledad.
Päris kole tunne tekib, kui sa pikemat aega nii mõtled.

Ma vihkan endiselt sõna "tunded" ja veel rohkem sõna "armastus".
Koledad sõnad.

Aga tegelikult on mul üks plaan.
See on kõige kurjem ja õelam plaan, mis mu pähe on torganud kogu mu eluea jooksul ja eriti õõvastavaks teeb selle plaani asjaolu, et see on reaalselt teostatav ja see ei oleks mu jaoks üldse raske. Ma olen 99% kindel, et minus ei oleks kunagi piisavalt julgust, et seda teoks teha. Isegi kui oleks, siis ülejäänud elu ma veedaks kas hullumaja nelja seina vahel või siis seda vaheetappi vältides kohe kuuliga südames. Aga kui see osa välja jätta, kui pöörduda plaani enda poole, siis plaani kestvusmomendid oleksid ilusad.
Mulle meeldivad õnnetud inimesed. Ma naeratan, kui ma näen, kuidas inimesed kannatavad.
Ja sellepärast olin ma nii ärevil, kui see plaan mulle pähe ära eksis.
Sest see oleks ilus. Romantiline (kui see on õige ja sobiv sõna siia konteksti) minu jaoks. Kui Sa teaksid ja mõtleksid veidi, siis Sa saaksid aru, aga Sa ei tea ja Sa ei pea selle peale mõtlema.

Hea, et keegi aru ei saa. Need, kes arvavad, et saavad, need saavad valesti aru.
Ja kõik kogu aeg kurdavad, kuidas keegi neist aru ei saa ja nad on üksi.
Minu arust on see hea, kui keegi sind ei mõista. Tänu sellele tantsivad kõik selle muusika järgi, mida mina mängin, ja nad ei saa sellest ise arugi.
Ma kardan Sind natukene, kui aus olla. Sa oled.. veider. Sa mõjud mulle veidralt. Me mängime sama muusikat.

Tsau.

2011-12-08T23:49:00.003+02:00

Ma olin oma voodis. Mul ei olnud und. Ma ei saanud magada. Ma polnud normaalselt saanud magada juba päris mitu päeva. Ilma teadaoleva põhjuseta.

Ma olin oma voodis. Mul ei olnud und. Ma ei saanud magada. Ma polnud normaalselt saanud magada juba päris mitu päeva. Ilma teadaoleva põhjuseta.
Ma olin oma paremal küljel, suur must karvane padi kõverdatud vasaku jala all ja vasak käsi selle peal. Ma ei mäleta, millest ma mõtlesin. Ma püüdsin keskenduda magamisele.
See oleks võib-olla isegi õnnestunud, kui ma poleks korraga kellegi käsi enda keha peal rändamas tundnud. Need puudutused olid tuttavad. Liikumine, intensiivsus, kõike seda olin ma varem kuskil kohanud. Ma teadsin ainult ühte inimest, kes võib niimoodi kedagi puudutada.
Algselt arvasin, et see on naudingust - mul jäi hetkeks hing kinni. Ma ei pannud seda tähele ega teinud sellest suurt numbrit. Kuid see hakkas korduma - hingamine oli iga korraga raskem ning see hakkas mind hirmutama. Kui ma lämbumisohus õhku ahmima hakkasin, siis ma nägin ta vaevumärgatava naeratuse siluetti aknast paistva kuuvalguse taustal. Lõpuks, kui ma olin enam kui kindel, et ma lämbun sekundi pärast, suutsin ma kuidagi tõusta ja teise tuppa joosta. Ma nägin ta käsi üle voodiserva mu järele sirutumas, kuid need ei küündinud minuni. Ma jooksin teise tuppa, kukkusin voodi peale ning ahmisin endiselt õhku. Seda ei olnud. Ma lämbusin mõttega, et see kõik võib olla unenägu ning sellel samal momendil ma ärkasin.
Ma ärkasin ja see oli kõik olnud unenägu. Ma lamasin samas kohas kus ma magama olin jäänud, kuid mu küüned olid tugevalt peopessa surutud. Peopesad valutasid.

See, mis edasi sai, pole enam nii oluline.
Ja siis ma ärkasin tegelikult üles.

Käi vittu. Lõpeta ära. See pole enam naljakas.

2011-11-29T23:34:00.002+02:00

Paides käisin vist kunagi ammu. Ma ei mäleta, mis ma seal korda saatsin.
Hälisel oli sünnipäev. Tegin kokteile terve õhtu, õpetasin Karlale vene keelt (trahat) ja koperdasin koju kunagi öösel.
11.-13. november olin ma ka kuskil, aga God knows kus. Ei tule meelde.
Tallinnas käisin Reemetiga salongis ta tatokat lõpuni tegemas. Tegelikult ma ei läinud salongi kaasagi, istusin Ristikus lambist.
Ilja pidas sünnipäeva, seal käisin ka. Palju nalja, palju draamat ja palju purjus inimesi. Tore oli lõppkokkuvõttes.
Saatsin Sassiga Elbe bussi peale ja Sass lõpuks otsustas, et liitub mingi grupi inimestega, kes tegid kuskil rongi peal pilti, sest ta oli siiski modelliagentuurist ja kõik, mis ta leidis, oli tema oma. Vorsti ja juustu tõi ka ja sai maksimumpunktid.
Allan rääkis mulle iga päev paar tundi järjest, kuidas talle armastusfilmid meeldivad. 10 euri sain ka tema käest.
Andu suutsin nii eest kui tagant katki kriimustada. Olen kergelt vägivaldne. Ta oleks äärepealt mulle kurikaga (Jekaterinaga) vastu pead virutanud. Tegelikult talle meeldis. Taavile meeldis ka.
Nagunii tegin veel palju nalja, millest mul pool hetkel meelde ei tule.
Kes Ilja sünnipäevapilte tahavad, kisagu. Ma ei julge neid siia üles panna, pärast keegi on kuri või midagi.
Pühapäeval pesin nõusid. Aabu ja Ilja köök pole vist kunagi nii puhas olnud.

Ma avastasin, et ma pesen alati siis nõusid, kui ma tujust ära olen.
Mingi stalker anon nõudis update'i, ta sai selle.
Cya

you suck more than a professional hooker

2011-11-02T21:41:00.007+02:00

Kuna ma jõudsin järeldusele, et minust oleks hullult armas kirjutada midagi siia, siis ma üritan väikse update teha.
Tavaliselt olen ma siia jooksnud siis, kui midagi sitasti on või kui ma tige olen, aga praegu pole kuidagi in the mood selle jaoks. Ma ei saa halada, kui üksik ja väärtusetu ma olen, sest siis saab Kristiina tigedaks ja ega mul vist väga põhjust pole jah selleks.

Oh god, viimati kirjutasin oktoobri lõpus.. vahepeal olen Paides käinud, 21.-26. olin seal. Jõudsin Madise poole ja Reemeti poole ja.. oh damn mujale ei jõudnudki. Igatahes vahepeal aeles igasugu rahvast läbi, Paula ja Diana ja Margaret ja mingi blond tšikk, kes kogu aeg laulis ja kelle nime ma siiamaani ei tea. Teisipäeva õhtul andis Hälis endast märku, et ta kolmapäeval Tallinnas ja et ma siis end ka kohale veaks. Plaanisin minna seitsmese bussiga, mis ebaõnnestus, läksin 20.20'sega ja ühel hetkel olin kohal. Kappasin Ristikust läbi, sõin natukene, tegin end inimeseks ja läksin Hälise sõbra Siimu juurde kuskile Kalamajja. Vahtisime filme ja niisama plärisesime, kolme paiku kõndisin Hälisega läbi vanalinna plaaniga takso leida, leidsime hoopis maani täis venelased, kes peale lendasid ja reaalselt taga ajasid. Hälis tõmbas esimese ettejuhtuva takso ukse lahti, tiris mu sisse ja sõitsime minema, tüübid tahtsid järgi ka ronida, aga me kihutasime eest ära.. hi hi nagu filmis.
Jäin ööseks tema juurde, hommikul saatsin ta bussi peale ja läksin ise alguses sööma, siis Ristikusse magama. Õhtul kontakteerus Tanel ja ma lendasin tema juurde platsi, plärisesime terve öö ja millegipärast just siis hakkasid kõik minuga rääkima/helistama. Mine sinna, tule siia, saame seal kokku, FUCK NO miks just siis, kui ma juba kuskil olen :D Igatahes niipalju kui ma suheldud sain inimestega, pidin järgmisel päeval kuskile ikskohta Saue lähedal minema.
Hommikul ärkasin üles, käisin söömas, läksin Ristikusse magama (ma käingi magamas seal) ja õhtul poole seitsmeks galopeerisin veetleval sammul balta. Sain Iljaga kokku, varsti tulid Erika ja Krissu ka ja mingid Ilja klassivennad töllerdasid ka ringi. Sõitsime Sauele, Madis tuli järgi ja lõpuks olime kuskil päraperses. Mina, Krissu ja Erika olimegi ainsad tüdrukud (välja arvatud need toredad pifilaadsed tooted, mis hiljem kohale jõudsid) ja muidu oli realnõi vorstipidu. Selle asemel, et vaadata, kuidas kolm tšikki üksteist elu eest käperdavad, otsustasid nad keset tuba üksteise ümbert kinni hoides dubstepi järgi hüpata. Vahepeal oli plaan Erikaga lausa koos duši alla minna, sest neil oleks nagunii pohhui, aga Krissule see mõte ei meeldinud ja hakkas blokkima. Mingi auto ropsiti täis (kaks korda vist isegi), aed nägi suht kaunis välja ja ma suutsin kaks korda riideid vahetada ja endale käe peale veidraid arme tekitada.
Laupäeval läks enamus inimesi minema, ma ei viitsinud kuskile liikuda, passisin kolme kutiga terve päev filme, vahepeal jäin lambist magama, ärkasin üles, jäin jälle magama. Õhtupoole tulid mingid inimesed, keda ma ei mäleta. Kuna tundus, et sellest õhtust midagi huvitavat välja ei kujune, siis üks vend Karu (???!?!?!?!) sõitis Tallinna tagasi, seega läksin Iljaga linna. Ristikusse ei viitsinud öösel minna, liiga kaugel oli, läksin Aabu juurde, jõin natukene, vaatasin autode pilte ja jäin magama.
Hommikul (või siis hilisel pärastlõunal) ärkasin ja roomasin Ristikusse, kõhuvalu tappis ära ja üldse selline väga sitane ja väsinud tunne oli. Vedelesin natukene, sõin, plaanisin pesus käia, kuhu ma muidugi ei jõudnud, Tanel oli vana värdjas ise, sõitis Roccast Pelgulinna ja sealt bussijaama TAKSOGA (!!!!!!!!), sest mu kõht valutas :( Siiamaani tahan panniga lüüa teda.
Igatahes buss oli badass, kahekorruseline täis purjus venelasi (Peterburg ftw), istusin teisel korrusel like a motherfucking boss. Jõudsin Rakverre, läksin koju, sõin palju ja rääkisin Heleniga natukene, sest ma avastasin, et ta on kodus ja läksin magama üsna varsti.
Sealtmaalt on kõhuvalud jätkunud, nüüd on järgi jäänud õnneks, aga magu ka teeb lollusi ja hullult vastik on olla kogu aeg. Reedel lähen arsti juurde ja nõuan selgitust.

Ei no ausalt mul ei ole mitte mingit tahtmist kirjutada midagi tarka, lihtsalt enda jaoks võtsin end kokku, et pärast midagi ära ei unustaks.
Oh well.
Mõned kelmikad pildid ka Paidest/Tallinnast/Sauelt läbi aegade, mida ma mingitel põhjustel pole varem siia toppinud.

Poisid leidsid teineteist. Nii armas.

Ja asi kiskus kuumaks.

Taavi ja Keijo kaunis abielufoto. Keijole abiellus mu dalmaatsiapusas, Taavile nii uhkeid riideid ei leitud.

Päris paljudele kuttidele meeldib mu dalmaatsiapusa, as you can see.

Hommikud Sauel.

Krissu vahib kaugustesse ja ma ei tea, mida Rene teeb.

Oi tra ma naersin, kui ma selle pildi leidsin :D

Ma isegi ei mäleta, millal ma selle pildi tegin.. esimesel korral bändikas võibolla.

Leia pildilt Keijo.

Ja seda mul pole vist ka varem siin olnud, üks pidu Eliisa juures, selline meeliülendav vaatepilt oli.

Ok cya. Rohkem mul teile midagi huvitavat vast öelda/näidata pole.
AA ja Formspringi anonid on tagasi. Ma armastan teid, tibukesed, te hoiate mu igavad õhtud huvitavatena.

2011-09-26T21:35:00.006+03:00

BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH BLAH

kuna tõenäoliselt see on täpselt sama kasulik, kui kirjutada siia pikk ja sügavamõtteline tekst, millest nagunii keegi aru ei saa peale minu ja mis tegelikult mulle endale kuigi palju kasu ei too. Kirjutasin valmis ta küll, jube pikk oli, aga siis kustutasin ära. Kellele seda ikka vaja on. Keda see ikka huvitab.
Hull tuju on halada, aga ma talitsen end ja naudin oma rõdu viimaseid päevi selle asemel parem.
Ah jah, kaks nädalat ma koolis ei käinud, täna läksin ja ma juba plaanin oma matuseid vaikselt.
Klassipilti nägin ka. Päris naljakas oli.
Ärikas ei käi minuga suitsul enam. Sad shit.
Chris käib. Chris üldse nagu mingi kasuvend mul varsti, kui nii edasi läheb.

#loll hala #ülemõtlemine #täielik pask #sitt # huiznajet mis värk on #miks on vaja #nahhui #türa #mu võtmed jäid paidesse #miks on vaja #kristjan igatseb mind #miks on vaja #peaks minema tallinnasse #miks on vaja #puts #ma lõikasin näppu ja valus on kirjutada #silm valutab #kõik valutab #loll hala #väga loll
#küsige minult formspringis ka mingit paska, lõbustage väikest lolli tüdrukut

&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;a href="http://www.formspring.me/monikamonikaaa"&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;http://www.formspring.me/monikamonikaaa&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/a&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;

#oh so me

kuradi naised

2011-09-18T21:11:00.003+03:00

- Tibukene. Tibulinnukene. Pisitibulinnukene.
Ma kisaks kogu kõrist kõigile maailma meestele, milline odav libu ja väärtusetu pask sa oled, aga mul on hääl ära. Ma saan aru, et sa pole vastassooga intiimsetes suhetes olnud mingi tuhatmiljon aastat, aga REALLY, sa ei pea end peale hõõruma igale mehele, kes su teele ette jääb. On ka teisi võimalusi meestele mulje avaldamiseks, ausalt. Ja eriti tore on see, et enamus nendest meestest, kellele sa otsa koperdad, on suhtes.. Ja kas see huvitab sind? Oh ei, kus sa sellega. Sina, tark neidis, joodad nad täis ja kasutad ära, sest kaine peaga on nad (õnneks) piisavalt targad, et sinust mööda vaadata. Thank god, et on olemas reaalse südametunnistusega mehi, kes EI lähe sinuga kaasa, liputa palju tahad, aga kahjuks selliseid mehi on küllaltki vähe.. ma tean ainult mõndasid, aga neid on nagunii rohkem, keda sa rajalt maha oled püüdnud võtta. Ja oleks siis nii, et see kogemata juhtus (kuigi okei, see on suht ebaloogiline, kuidas riided kogemata seljast lendavad, aga siiski), mõlemad olite purupurjus ja hommikul ei mäletanud midagi.. EI, seda on juba kohe alguses näha, kui sa kellelegi silma peale oled pannud ja sinu lipitsemistehnika on lihtsalt nii kuradi läbinähtav. Vähemalt minu jaoks. Süda läheb pahaks, kui ma mõtlen sellistele naistele nagu sina. Asdfghjk.

- Oh, kallis. Lõpeta ära. Palun lõpeta kohe ära. Kohe praegu.
Jah, sa halad, sest sa oled naine. Naised peavadki halama, see on loomulik. Aga leia siis vähemalt konkreetne ja reaalne põhjus, mille üle halada. Sa oled naine. Sa leiad alati põhjuse. Aga see põhjus unusta nüüd ilusti ära.
Muidugi su suhe läks perse. Sina jätad maailmale mulje, nagu oleksid sina haavatud nõrk lind, kes sai kuuliga pihta ja sipleb abitult maas. Tead, tibukene, nii kurb kui see ka poleks, sa ei ole seda.
Empaatiavõime on sul tõenäoliselt nullilähedane. SINA võid huiata, SINA võid igal pool ringi tõmmelda ja paska korda saata ja su poiss ei tohi? Kujuta ette, mis tunne temal oli. Selles oled sa spetsialist, enda tunnete kirjeldamises ja kui valus sul on ja kuidas kõik sulle liiga teevad.. Aga mis tunne temal võis olla? Oled sa sellele mõelnud?
Jah, alguses ma arvasin küll, et (god damn, miks ma teiste inimeste suhetest mõtlen?) kõik ongi täpselt nii, sina oled kannataja, ohver. Aga pärast seda, kui ma su kaunitest vägitegudest kuulsin, siis.. oh god fuck no. Mul olid tema suhtes omad eelarvamused, muidugi, aga ma tunnen üldiselt valetaja silmad ära ja tema ei valetanud. Asdfghjk.

- Et ma olen su sõbranna jah. Et ma olen su hea sõbranna. Et sa armastad mind jah.
Mis siis ikka, kohutavalt armas, mis muud.
Vahel on tunne, et sa otsisidki ettekäänet.. et ma käisin sulle tegelikult nii jubedalt närvidele, et sa otsisid põhjust, miks minuga enam mitte suhelda. See tähendab ühte kahest, kas
a) sa oled selline, nagu ma lootsin, et sa ei ole;
b) sa tunned mind liiga hästi, sest sa teadsid, et ma reageerin nii.
Ma ei saa siis aru, miks sa kogu aja kannatasid, kui mu seltskond sulle nii vastukarva oli. Mulle olid sa hea sõbranna, üks parimaid, kui väita võib - ja no, sulle oli see suur nali vist ainult. Ma ei imestaks, kui kõik need asjad, mida ma sulle rääkisin, kuskilt Võrust või Kuressaarest mulle vastu kajaksid. Ma tõesti ei oleks imestunud. Ma vist ei suuda sinu puhul enam mitte milleski imestuda.
Kurb oli, kurb on natuke siiamaani, kuid ma olen harjunud sellega vaikselt juba. Inimestes pettumisega. Nendes inimestes pettumisega, kellelt ma seda kõige vähem oodanud oleks. Pole sinuga tükk aega rääkinud juba, esiteks pole võimalust ja teiseks, ma ei hakka sulle pinda käima. Kui ei taha, siis ei taha. Las ta olla nii.

- MIDA KURADIT MA TEGIN SULLE?
Ausalt. Ütle kohe ära, ma ei taha keerutamist. Kui ma tegin midagi valesti, siis ma kas parandan end või palun sinult andeks, kasvõi kõige alandavamal moel, kui seda vaja on - sa oled üks väheseid inimesi, kelle nimel ma olen nõus absurdseid asju tegema.
Ma ei taha, et sa mind ignoreeriksid. Või okei, sa ei ignoreeri mind, aga sa kohtled mind nagu mingisugust tüdrukut naabermajast, keda sa hommikuti tervitad ja rohkem sa teda ei tunne. Sa tunned mind rohkem kui keegi teine, tead sa seda? Sa oled mu kõrval kõige kauem vastu pidanud ja sa ei kujuta ette, kui elutähtis inimene sa mu jaoks oled. Sa ütlesid ükskord mulle, et sa ei kujutaks ette, kui mind ei oleks - aga kujutad ju? Tõesti selline mulje jääb, et ma olen mingi random tüdruk samast linnast, keda sa nägupidi tead ja tervitad ainult. Sa teadsid minust kõike. Ma teadsin sinust kõike. Kui mul midagi juhtus, olid sa esimene, kellele ma helistasin. Sa ei kao ära.
Sa. ei. kao. mitte. fucking. kuskile. Sa. lubasid. mulle.
On nii palju asju, mis vahepeal juhtunud on.. ja millest sa ei tea. Kui sa tahad, et nii oleks, siis okei, ma ei saa sind millekski sundida. Ja kui sa tahadki, siis ma reaalselt ei tea, mida mina peale hakkan..

Kuradi naised, I tell you. Tunnen kaasa kõikidele meestele ja omasooiharatele daamidele, kes nendega hakkama peavad saama.
Kui keegi ära tundis, siis I'm sorry - truth hurts, aga võta teadmiseks, et ma pole ainus, kes nii arvab, seega minu puhas fantaasia see päris olla ei saa.
Kui keegi tunneb kirglikku vajadust mu kallal vinguda, et "ma olen liiga pussy ja ei julge seda neile näkku öelda", siis.. go ahead. Meil on lihtsalt vist erinevad arusaamad asjadest ja mul ei ole tungi hõõruda kõikvõimalikke asju kõikidele nina alla. Kui keegi sai aru, et temast on jutt, siis võibolla ta mõtleb natukene.. ja tunnistab seda ise ka, mis ongi tegelikult tähtsam, kui mingi random inimese mölisemine.
Kuradi naissugu. Hate to be one of them.

Tulge tehke terveks mind.
Tule tee terveks mind

2011-09-13T20:38:00.007+03:00

Pool mu tutvusringkonnast on haige. Absurdne oleks mõelda, et mina terveks jään. Muidugi ei jää. Istun kodus, lörisen nagu purskkaev ja täna hommikul oli kurk nii valus, nagu oleks mingi ogadega riist seda terve öö järjepidevalt keppinud.
Pole põrmugi armas.
Ehk siis esimene (nüüdseks teine) ametlik päev sellel õppeaastal, kus ma haigeks jään/puudun ja ma pole seal veel jõudnud isegi kuu aega käia. Haha. Great success.
Aga eelmine nv käisin Paides, reedel läksin. Sain alguses Reemeti, Keijo ja Madisega kokku, pärast tulid Rene ja Kristiina ka ning me läksime bändikasse. Vahepeal liitus veel mingi rahvas, Robi ja Roltsi teadsin ainsana, teisi ei teadnud ja ei tea siiamaani, ei mäleta nende nägusid isegi. Fuck that.
Inimesed kadusid ära, ilmusid välja, tahtsid minuga rääkida, kutsusid mind koguaeg igale poole.. keeruline värk oli igatahes. Keijo tegi mulle spetsiaalse telefonihelina, mida ta ilmselgelt ei mäletanud.
Vahepeal jõudsin Reemeti juures ära käia, Madise juures Keijoga mudelautodega mängida (temal oli 3 autot, minul oli 2, aga pärast ta andis mulle veel 3 tükki, seega mul oli neid 5; parklas oli ka 2 autot ja ülejäänud olid naabri omad), nõusid pesta, Nelliga juttu rääkida, mingi valge karvatuustiga (Roltsi koer) pikad romaanid maha jutustada ning igasuguseid muid naljakaid asju teha. Pühapäeva õhtul jõudsin tagasi.
Esmaspäeval käisin kaunilt koolis, magasin sisse, esimese tunni ajal olin Kaisa juures hoopis, käisin Chrisi ja Randoga iga fucking vahetund suitsul ja lõpuks sisustasin tund aega linnapeal alguses Chrisi ja Ailetiga, pärast Chrisi ja Emiliga kuskil lasteaia taga kortermajade vahel, senikaua kuni Kaisal viimane tund läbi sai, siis läksin tema juurde. Tegi kohvi mulle, võtsin oma asjad ja galopeerisin bussi peale ja sealt edasi koju.
Eile ärkasin kaunilt tapva kurguvaluga üles ja passisin kodus.

- Mul on üks halb harjumus. Komme tegelikult, harjumuseks seda ei saa nimetada. Ma ei täida seda kommet regulaarselt, pigem üsna harva. Ei, see ei ole komme ka. See on väga halb.. tegevus.. ei, ma ei leia sellele sobivat sõna. Miski, millega ma harjunud olen, kui mul selleks võimalus on.
Lihtsam oleks öelda, et see on inimene, kellega ma harjunud olen.
Ta on halb, väga halb - ma tean seda ja ma olen enam kui kindel, et tema teab ka. Meie vahe on selles, et minul ei ole sellest päris ükskõik, aga temal tundub olevat. Ta on halb ja hoolimata sellest, kui vale see kõik on, ma ei ütle talle kunagi ei. Siiamaani pole vähemalt teinud seda, sest ma olen liiga nõrk ja ma lihtsalt ei suuda talle mitte kunagi vastu panna. Ta on mu halb harjumus olnud päris tükk aega. Ta on üks põhjustest, miks ma olen vältinud enda sidumist kellegagi. Sest ma tean, et kui mul oleks keegi, kes mind ootaks ja minust hooliks ja minust mõtleks ja teaks, et mina peaks sedasama tegema, siis.. varem või hiljem ma lihtsalt murduks. Oleksin cheap cheater. Oleksin valus mõrd. Oleksin kõike seda, mida ma tegelikult vihkan.
(Mitte et ma seda juba praegu poleks, haha.)

- Ta on muutumas üheks mu halvaks harjumuseks. Ta on piltilus, ta teab, kuidas ma tahan, et minuga käitutaks ja ta on umbes sama armas kui miljon kassipoega üksteise peal. See, kuidas ta räägib, kuidas ta sulle otsa vaatab ja naeratab, võiks panna maailma suurimad jääliustikud sulama.
Hea on see, et ma tunnen end tema juuresolekul vabalt, tema samuti ja vaikus tema seltskonnas on sama nauditav kui jutt. Ta on avameelne ja aus, ta annab kohe teada, kui miski talle meeldib. Ta ei karda, ta on julge ja ta mõjub mulle nagu palderjan kassile.
Halb on see, et mul on selline vastik deja-vu tunne. Varem on ka nii olnud. Ja varem on ka asjad perse läinud.
Ta ütleb, et ta ei ole selline. Aga kõik on seda öelnud ju?

Ja vist esimest korda on mul tunne, et teise halva harjumuse asemel oleks ma nõus loobuma esimesest. Midagi uut, midagi erakordset.. ja midagi üllatavalt meeldivat.

Tallinnas pole kuidagi pikka aega käinud. Aga kuna seal miskit nagunii ei toimu ja keegi pole otseselt kutsunud ka, ei ole väga tuju end peale suruda.
Ma lugesin kõik oma formspringi vastused läbi.
Sitt on haige olla.

2011-09-03T18:42:00.002+03:00

Kole sitane september on käes, tublid lapsed käivad koolis ja kõik on ilus tore armas.
Sittagi ta on.
Alles kolm päeva septembrit on olnud ja juba ma annaks kõik, et suve tagasi saada. Ma ei taha, ma ei viitsi, ma ei jaksa, mul pole motivatsiooni end liigutada mitte üheski suunas, ma ei taha mitte kuskile minna, ma ei taha mitte kedagi näha, mitte kellegagi suhelda.
95% mu klassist on blondid pifid, seega see pole mingi imestus ka.
Kaisat ja Hälist mul enam ei ole, seega let the lonely times begin.

No, mida tarka ma tegin selle suve jooksul.
- Olin enamuse ajast Tallinnas.
- Mu juuksed said tiitli "surnud loom".
- Tutvusin vene litsidega.
- Tutvusin teiste toredate ja mitte nii toredate inimestega.
- Nägin nunnusid, keda juba ammu olin näha tahtnud.
- Käisin ühe korra Pärnus.
- Käisin kaks korda Paides.
- Jõin asju, mis pole joomiseks mõeldud.
- Viisin Kaisa Valtsi juurde.
- Amelesin ja tegin muud nalja inimestega, kelle näod mulle siiamaani ei meenu.
- Kuulasin Kristjaniga kella kaheksani hommikul Smilersit.
- Olin ametlikult padi.
- Jootsin Gustavi perse (või siis tekitasin talle võimaluse end perse juua).
- Nägin palju kohatuid unenägusid.
- Trampisin dramalama sita sees.
- Naersin Sassi üle, kui ta vingus, et kell pole veel 10 ja ta ei saa pohmakaõlle järgi minna.
- Patseerisin pesuväel vanade töömeeste ees.
- Magasin väga vähe / magasin väga palju.
- Tutvusin Muhu värdjatega.
- Trippisin hommikul kell 4 läbi vihma kuskile ikskohta.
- Kuulsin enda kohta igasuguseid huvitavaid asju (teisest Eesti otsast).
- Tutvusin püromaaniga, kes erutus, kui ma soovitasin tal end põlema panna.
- Käisin Kristiinaga keset päeva rahulikult vanalinnas viina joomas.
- Käisin Lorena juures peol.
- Sain üle/pettusin oma kõige lähedastemas inimestes, kellelt poleks seda kunagi oodanud.
- Läksin ükskord Rakverre tagasi, asjatult. Tahtsin aknaid sisse lööma minna, kui Kaisat poleks olnud, siis tõenäoliselt see oleks teoks ka saanud.
- Jõin pargis viina mingi rahvaga ja vihmaga.
- Lällasin läbimärjana ringi.
- Tegin Kristiinaga kaamerate ees igasuguseid asju.
- Tegin Kristiinaga ühe plaani/lubaduse/otsuse ka. Eks näis, mis sellest lõpuks saab.
- Sain üle oma mingisugusest.. mdea, crush ta polnud, rohkem selline kinnisidee, igatahes temast sain üle.
- Suutsin hämmastavalt kiiresti endale uue kinnisidee muretseda. Oma andekuses pole ma kunagi kahelnud.
- Kodus ei suutnud dramat taluda, läksin vastu ööd linnapeale ja nägin väga pilves Lorenat.
- Istusin Kaisaga keset ööd kuskil müüri peal ja rääkisin elust ja muust koledast.

Kahtlemata tegin ma veel väga palju asju. Kind of success põhimõtteliselt.
Järgmine nv tuleb Paides ära käia.
Paar lugu ka, mis meelde jäid. Pilte saate järgmises postis.

=( ma tahan näha sind.

2011-08-29T00:14:00.004+03:00

No mida.
Mulle ausalt meeldivad ülivähesed inimesed ja lihtsalt fucking kurb on ühel õnnetul hetkel aru saada, et sa oled nende jaoks umbes sama nähtav kui õhk, sama oluline kui vene naabrimehe sitane aluspesu. No ükskõik mis. Sa oled nii iseenesestmõistetav, et sind lõpuks ei panda tähele enam, kuid kui sind vaja on mingisugustel omakasupüüdlikel asjaoludel, siis tuled sa meelde ja sa oled nõme vastik värdjas hoe, kui sa kohal ei ole.
Kui keegi tahab rääkida, kui keegi tahab lihtsalt seltskonda, kui keegi on põhjas omadega ja vajab inimest, kes talle välja teeks - muidugi ma olen olemas ja teen kõike seda, aga asjad hakkavad natuke üle piiri minema.
Kui mul on midagi vaja, kui ma kasvõi tahan kellegi seltskonda, et mitte end mingi lonerina tunda - siis on olemas miljon vabandust, et seda mitte teha. "Ma olen oma naise/mehega" või "Ma olen kodus, ma ei jaksa välja tulla" või midagi muud absurdset.. ainult et mitte olemas olla siis, kui seda vaja on.
Ma ei palu seda tihti, väga harva, ja isegi siis on seda liiga palju. Sellepärast ongi nii, et kui vahel tuleb hull jututuju peale ja tahaks kellelegi helistada, et lihtsalt mingit sitta rääkida, siis ma ei julge - ma ei taha kuulata vabandusi, alusetuid vabandusi, mille taga seisneb tühipaljas "I don't care, mine ära, ma ei viitsi sind kuulata".
See on ka kurb, et kui algselt ongi keegi olemas ja nunnu ja värki särki, lohutab sind öeldes, et sa ei ole sellist kohtlemist väärt ja peaksid saama palju rohkem, kui sa saad.. siis mingi aja pärast on just tema see, kes sulle noa selga lööb ja irvitades minema kõnnib.
Ja see ongi lõpuks vist see asi, mis mu maha niidab - mu liiga suur empaatiavõime ja fakt, et I actually give a fuck..
..njah, kurb elu. Selle suvega pea-aegu kõigis lähedastes inimestes pettunud ja kohe korralikult.

Everyone tells you that you deserve better. But no-one is willing to give it to you.
Ta annab mulle veel lootust, et maailmas on teistsuguseid inimesi ka peale karvaste neegritürade, et ta ei teeks nii mitte kunagi..
..aga kõik on seda ju alguses öelnud, eksole. Aga ma loodan ta peale kuradi palju, ta on nagu selline kind of lohutus, sest tema on samamoodi pidevalt üle türa saanud.

Asdfgh, lugesin läbi korraks ja mine vittu kui emane see postitus tuleb, tõenäoliselt kustutan ma selle ära ka päris varsti
aga mul ongi päris emane olla praegu, seega

You want 'em when they don't want you, soon as they do, feelings change

2011-08-14T22:35:00.005+03:00

..sest ma pole kunagi eriline riskija-tüüp olnud.
Ta on safe - kõige otsesemas mõttes. Ma tunnen ta stiili, tema tunneb minu oma ja ta on.. oma. Ma tajun ta vihjeid, saan aru ta ümber-nurga lausetest ja tõenäoliselt on temal samamoodi. Nagu vend, keda mul kunagi olnud ei ole, aga alati puudust tundnud. Vend kuidagi veidral moel ülekantud tähenduses.
Kuigi ma tean, et ta on maailma kõige suurem definite nomotherfuckingway - ma olen temaga nii ära harjunud, või siis ta on mu endaga ära harjutanud.
Seega kui tegu on kellegi teise kui temaga, on mul imelik - kuidagi vale pilk, valed näojooned, vale lõhn, vale keha, täiesti vale keemia.. ei ole üldse nii vaba olla, midagi on puudu, midagi on üleliia, midagi on paigast ära.
Natuke aega tagasi - nägin ühte kutti, piltilus, kõik olemas.
Ja ma pidin talle ära ütlema, sest see ei olnud see, mida ma ootasin. Ma ootasin endasse sisseharjutatud tegevustikku, päheõpitud stsenaariumi järgi mängimist - aga mind ootas midagi täiesti uut ja vastuvõetamatut. Ta oli ilus, kuid mitte piisavalt andekas, et mind ära rääkida. Ta ei olnud selles halb, oh ei - kuid lihtsalt teisest kategooriast natukene.
Ta ütles, et ta ei saa minust aru. Ma vastasin, et ta ei peagi saama.

Ning sellest rääkides,
kallid litsihakatised igal pool siin kaunil sitasel Eestimaal, ma saan aru teie vajadustest rääkida oma kahtlemata suurtest vägitegudest, aga palun esitage neid enda nime all, mitte minu. Mul on Tallinnas sõbrad, FUCKING SÕBRAD, aga ilmselt teil ei ole selle sõna tähendusest aimu..
ütleme nii, et inimesed, kellega ma suudan rääkida ja kes suudavad minuga rääkida ja kellega on tore juua ja mitte juua ja teha igasugust muud nalja ning ma tõesti EI KÄI Tallinnas selleks, et kõigi meeste küljes hõõruda. Mul ei ole mitte mingit vajadust iga oma sõbraga kogu aeg peatusteta seksida. Kui teie seda teete, siis okei, ma ei mõista teid hukka - aga mind süüdistada selles, et mul lihtsalt on meessoost sõpru miljon korda rohkem kui naissoost - see on küll päris ebaviisakas teist. Bros before hoes, chicks before dicks ja kui nüüd kerget megamixi teha, siis bros before dicks - ja nii ongi.
Kes said aru, kellele see suunatud on, need said. Pole üldse armas kuulda sellist juttu kuskilt teisest Eesti otsast. Eesti on häbiväärselt väike ja kõik tuleb varem või hiljem välja. Remember that.´

Aga jah, muidu käisin Pärnus vahepeal, ma ei viitsi detailselt kirjutada, millega ma seal hakkama sain ja millega ei saanud, Kristiina blogi on selliste asjade jaoks. Mingi Martin tegi koguaeg põsemusisid mulle, sest "ma olin nii äge tüdruk". Okay then. Magada ma ilmselgelt ei saanud, terve öö tõmblesin poolunes ja magasin oma parema puusakondi ära, kuidagiviisi ärgates oli igalt poolt valus, nägu paistes ja üleüldse kole rõve pask olla.
Aga milles on küss? Küssi pole.

Täna jõudsin Pärnust Tallinna tagasi, saatsin Kristiina rongi peale, kalpsasin korraks parki, aga kuna seal oli liiga palju debiile, siis läksime Ossu, Joonase ja Sassiga ära sealt. Kerese juures passisime, Ilja liitus mingi aeg, mingid tegelased liitusid ka, aga siis ma läksin juba ära. Ma ei tahtnud midagi juua, ma olin nii magamata, et oleks kõik andnud paari tunni une eest. Ristiku võtmed olin Ristikusse sisse jätnud ja kätte ma neid sealt ei saanud ja kodus polnud ka kedagi ning Helen oli just plaaninud mingi mehe endale ööseks kutsuda, seega ma olin hetkeks päris paanikas, et mul pole öömaja. Õnneks on mul palju õdesid ja üks neist elab veel Tallinnas, Liis tuli mulle Hannesega järgi ja tulime nende poole ja siin ma olen praegu ka.

Blah blah fucking blah.
Ah jaa, Pärnus suutsin ma oma tuju mingi hetk normaalselt ära rikkuda, tujutsesin ja vingusin nagu maitea kes. Ajasin msnis paska ja hommikul vandusin endale, et enam purjus peaga msni ei roni.

Kolmapäeval lähme Kristiinaga tõenäoliselt Paidesse. Kaks aastat olen lubanud, anna andeks Madis. Nüüd võib-olla jõuan reaalselt kohale.

Kutsuge mind veel kuskile. Ma tulen igale poole. (Pea-aegu).
53324101 nunnud inimesed andke märku endast.
Mäu.

Alates neljapäevast non-stop igal võimalikul hetkel seda kuulanud, need sõnad on kuidagi.. ma ei tea, kas just õiged, aga sobivad.
Ah jaa, ma ju pole kirjutanud, mis eelmisel kolmapäeval juhtus.
Hahahaha.

2011-08-08T17:36:00.004+03:00

Halvad harjumused :

suitsetamine

Elisabethi blogi liigne lugemine (mitte et ta blogi halb oleks, aga lihtsalt)

aja halb planeerimine

tema tema tema tema on ka suht halb harjumus, kui teda nii saab nimetada

valel ajal magamine

kõnede ignoreerimine

raha raiskamine

juuste tapmine

mitte Tallinnas elamine

suure munni mängimine

liigse õeluse nautimine

pesuväel kogu naabruskonna ees aelemine

pesuväel töömeeste ees aelemine

teiste tunnetest mitte väljategemine

üksinduse eelistamine perekonnale

"bros before hoes" tagurpidi lugemine (mõnikord & pea-aegu)

inimeste iseenesestmõistetavaks pidamine

kummaliste asjade joomine

hajameelsus

inimeste löömine oma lõbuks

lollid naljad teiste kulul

enda eest mitte hoolitsemine

Eelmine nädal olin Tallinnas, hääletasin Kaisaga. Tra ei viitsi kirjutada kus ja kellega ja miks ma olin.. võin öelda, et olin paras munn ja valus värdjas ja kõike muud sellist, jõin asju, mis ei ole joomiseks mõeldud ja kaotasin oma võtmed ära.
Praegu olen ka Tallinnas, kolmapäevani ehk, siis vajab üks urod öömaja Rakveres ja ma pean sinna minema ja sealt edasi.. no idea.
Kuidagi kurb on, kuigi reaalset põhjust kui sellist ei ole, kõik on hall ja tujust ära ja kuidagi vastik. If you know what I mean.
Taneliga peaks kokku saama, Agnega peaks kokku saama, Hannaga peaks kokku saama.. Peaks, peaks, peaks, veel üks halb harjumus.
@Tallinn anyway, 53324101 go for it.

Ning lubasin Hälisele reklaami teha, check this out : www.kampsun.blogspot.com
Tema tahab riietest lahti saada ja kõik naised tahavad kogu aeg uusi riideid, seega worth a try. Kuna temas ei ole absoluutselt ärinaise vaistu, siis Chaneli ja D&G hindu seal pole.

gtfo

2011-07-28T19:59:00.005+03:00

Midagi teha ei jaksa, kuskil olla ei suuda, kellegagi suhelda ei taha.
Mu päevarutiin koosneb sellest, et ma ärkan üles nii umbes ühe-kahe paiku, sest ma ei suuda enam hingata, ma lähen teen kohvi endale, istun arvuti taha ja hakkan passima mingit filmi/sarja. Ma võin msnis terve päev online olla, ilma et keegi minuga rääkima hakkaks - ja parem ongi, sest ma ei taha kellegagi suhelda. Ma ei taha kedagi näha - vähemalt mitte praegu.
Hetkeks hakkasin kartma juba, et god damn ma eraldun kõigist ja mu suvelõpp kukub perse nii - küsisin Fariza käest, kas ta tahab välja tulla, aga oh ei. Üldse ongi selline tunne viimasel ajal, et keegi ei taha minuga tegelikult suhelda, ma olen lihtsalt mingi friend with huge benefits enamuste jaoks. Kurb on mõelda, et kui ükskord sa oled närune urod, värised kuskil põõsas ja midagi alles ei ole - siis pole sul ühtegi sõpra alles, sest sinust pole enam mingit kasu. Asdf.

Inimesed on mulle üha rohkem selgeks teinud, et nad ei soovi minuga suhelda ja süvendanud minus veendumust, et ka mina ei taha nendega suhelda. Ja nendega, kellega ma võibolla tahaks vägagi suhelda, mitte ära skoorida või voodisse tirida või midaiganes elavad fantaasiad välja suudavad mõelda, ei - lihtsalt rääkida, sest keegi tundub teistsugune ja huvitav inimene, seda ka ei saa, sest siis kappab mingi sitane dramalama kohale ja pasandab kõik kohad täis ja sina jääd lõppkokkuvõttes ikkagi kõiges süüdi.
Seega sa istud üksi arvuti taga, vahid terve päev ja öö helendavat ekraani ja lõpuks unustad ära, kuidas su enda hääl kõlab.
Magama jõuan ma tavaliselt nii nelja-viie-kuue-seitsme paiku, terve öö passin filme või vahin tumblris pilte või töötlen neid või teen midagi muud, millest erilist kasu ei ole. Mingi aeg rääkisin Freddyga ka, aga ta läks tööle nüüd, seega ei saa seda ka enam teha.
Vahepeal helistab Rainer keset ööd ja kutsub välja, aga ma pole kunagi viitsinud minna. Peaks minema, sundima end.
Ja Valter, Valter pederast helistas täna ja küsis, millal ma Tallinna tulen.
Hah, jah, Tallinn. Vahest ainus koht, kus on reaalne tunne tekkinud, et sa oled oma ja keegi ei räägi sinust su selja taga sitta ja kõigil on pohhui, milline sa välja näed, sest sa oled oma. Jah, ongi ainus koht. Paljude jaoks see võib imelik tunduda, aga kooliajal ma ootasin iga nädalavahetust, et ma saaksin minema sealt laudast, saaksin pealinna ja et mul oleks pohhui, mis juhtub.
Ma olen kõigile öelnud, et ma lähen sinna 1. augustil, kuigi mul ei ole väga suurt erutust sees, et ma lähen sinna - ma lähen, sest ma lubasin. Ja ma lubasin, sest ma teadsin, et ma pean SUNDIMA end välja sellest mustast august, kui ma ei taha tervet augustikuud lonerina kodus passides veeta. Ja nüüd mind oodatakse, vene prostituudid ootavad ja ma lubasin Kaisale nagunii, et vean ta mingile peole kaasa, seega nii on. Üritan üle olla.. kõigest. Olen ka.
10ndal tahtis Freddy külla tulla, ma üritasin talle selgeks teha küll, et ärgu tulgu siia pommiauku, palusin teda nii nagu oskasin - aga ta on kangekaelne ja tuleb ikka. Võib-olla Elbe suudab ta jaoks seda kohta veidi paremaks muuta, haha. Mina seda ei suuda, minu jaoks on see linn suurem sitahunnik kui Sadala lehmadel, ärge tulge mitte kunagi elus Rakverre palun palun.
Minge enne Narva. Seal on meri vähemalt.

Oh mu kallis blogger, mida ma ilma sinuta teeksin.. olen küll lubanud endale miljontriljon korda, et lõpetan halamise siin blogis ära ja halan seinale või mingile muule elutule objektile, aga ma leian end ikka siit ja teie leiate jälle ühe hala ja püha viha täis postituse ja mõtlete, et ma olen nii putsikukkunud omadega.
Nojah. Ja ärge tulge ütlema, et ma leiaks endale tegevust - ma olen üritanud. Mulle ei meeldi mitte midagi teha või mul pole mitte millegi jaoks piisavalt püsivust. Ma lihtsalt istuks ühe koha peal ja oleks üksi ja ei teeks mitte midagi tarka, ainult kuulaks kurba muusikat ja vaataks tearjerkereid ja..
OH WAIT, ma teengi seda ju. Win.

Nii, nüüd on loodetavasti kõikidele hukkamõistvatele inimestele piisavalt vingumismaterjali tekitatud, teil on suurepärane võimalus olla anonüümne ja saata igasugu naljakaid kirju mulle, muuta minu päeva natuke värvilisemaks. Need massquizid on ära tüüdanud juba tõsiselt.
&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;a href="http://www.formspring.me/monikamonikaaa"&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;http://www.formspring.me/monikamonikaaa&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;lt;/a&amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;amp;gt;

Need kaks bändi on viimasel ajal palju abiks olnud. Thx Freddy & Kristin.
Mõni inimene on piisavalt tark, et mõelda "fuck that" või "who the fuck cares" või midagi taolist ja vajutada Ctrl+A ja Delete.
Aga igavus paneb mind kirjutama paratamatult ja lisama igasugu ilusaid pilte, mis tegelikult postitusega üldsegi ei haaku.
Ma loodan, et ma saan varsti üle sellest hunjaast, hullult väsitab ära. Ma ei viitsi lihtsalt. Mitte midagi.

k loodan et teie uudishimu ühe näraka tegemistest sai selleks korraks rahuldatud, las ma olen edasi

2011-07-20T01:10:00.009+03:00

Sest alati on nii - kui sa kedagi tahad, ei taha tema sind; kui keegi tahab sind, siis ei taha sina teda; kui te mõlemad üksteist tahate, siis tuleb kas kolmas inimene ja rikub kõik ära või sa lihtsalt hakkad kahtlema, sest selline kokkusobivus ja klapp ei saa normaalne olla. Sa leiad põhjuseid - põhjuseid, millel ei ole alust ja mis ei ole tegelikult üldse põhjused. Sa lihtsalt kardad nii kohutavalt palju - sest selline perfect match ei tundu sinu puhul võimalik olevat. Või siis mängid sa jälle seda lolli ja kulunud, kuigi endiselt nii põnevat mängu - ajad saaki taga nagu näljane kass ja kui sa ta kätte saad, siis ei ole sul enam kõht tühi. Blah blah..
Fuck that, eksole.

Pole mitte midagi tarka teinud sellest ajast saati, kui Tallinnast tulin ja see oli 1. juuli, täna on 20. - koiliblikas mine mu juustest ära palun aitäh - EI SA EI PEA üldsegi mu kohvi sisse ronima - mis tähendab seda, et ma pole 20 päeva mitte midagi tarka teinud. Ainult Farizaga natuke väljas töllerdanud, Kaisale valel päeval õnne soovinud, Hälisega elu ja Potteri üle mitu tundi arutanud, Freddy elumüsteeriume lahendanud, Lorenat üheks minutiks näinud, oodanud asju, mis ilmselt jäävadki tulemata, terved ööd üleval passinud ja hommikul üheksa paiku magama jäänud, joonistanud ja ennast poolenisti blondiks värvinud. Hähä. Okei, mitte päris poolenisti.. aga ma olen täitsa rahul. Kaisa ütles, et ma näen nüüd poole rohkem venelase moodi välja. Võtan komplimendina.

Näeb umbkaudselt selline välja. Praegu on heledam, kunagi saate parema pildi ka.

Ning ma joonistasin täna üle mitme sajandi. Sajandid on kahtlemata pikad ajavahemikud ning annavad ennast päris arvestatavalt tunda.

Ning üks asi mulle ei meeldi veel.
Kui sa tead juba alguses, et sa saad mind tulevikus vajaduse korral ilma probleemideta asendada, siis ära muuda mind osaks oma elust juba alguses ning ära lase mitte mingil juhul mul sedasama teha. Keegi ei taha kunagi olla kellegi aseaine ning keegi ei taha teada, et talle endale on asendusmaterjal kohe võtta. Seega palun, lihtsalt unusta mind kohe ära või tee midagi.. aga ära tee nii.

Kunagi oli üldse teistmoodi ju - ütleme nii umbes 30 aastat tagasi. Siis, kui internetti polnud. Suhted algasid palju raskemalt kui praegu - enne õpiti üksteist tundma, õhus oli kuumust ja elektrit, kui noormees üritas mõnele tüdrukule lähenemiskatseid teha, kõik võttis palju kauem aega ning ka tulemused olid palju ilusamad. Flirt, salapära, ootusärevus - see kõik oli omal kohal ning tolleaegsed suhted tunduvad praegu muinasjutuna. Inimesed käisid KOHTINGUTEL. Kõik naissoost isikud, mitu kutti on teid KOHTINGULE viinud? Teile restoranis välja teinud? Teid kuuvalgel jalutama viinud? Siis olid kõik palju romantilisemad, palju väärikamad, palju intelligentsemad. Mulle tegelikult ei meeldi ka selline nö. filmiromantika, liiga ülepakutud ja imal mu jaoks, aga asi on rohkem põhimõttes.
Tänaseks.. enamus kutte ei viitsi tegeleda sellise lihtlabase asjaga nagu inimese tundmaõppimine, võtavad lihtsalt esimese, kes ette satub, tihtipeale panevad mitu sööta välja, igaks juhuks - kui esimene näkanud kala söömiseks ei kõlba, siis saab ta ju vabalt ära visata ja uue võtta, eksole. Endise võluva ümber-nurga rääkimise ja eesmärgi tüdruk ära võluda oma sarmikuse või misiganes asjaga asemel on praegu lihtsalt lause "Sa oled ilus, ma tahan sind, hakkame käima," ja kui tüdruk ettepaneku tagasi lükkab, siis sülitatakse selle peale ja liigutakse edasi.
Kindlasti oli varem ka selliseid sitapeasid ja kindasti on praegu ka neid printse valgetel hobustel, aga lihtsalt see.. tasakaal on paigast ära läinud, või tegelikult ma ei oska väga hästi sõnastada seda. Või olen ma lihtsalt viimasel ajal LIIGA palju selliseid sitapeasid kohanud. Mis ei ole ka muidugi välistatud.
BLAH BLAH ühesõnaga, kell on 2.50 ja pole ime, et ma sellist ajuvaba asja räägin teile. Aga vähemalt ei saa nüüd enam keegi vinguda, et ma ei kirjuta. Kirjutan küll.

Oh, ning palju õnne sünnipäevaks mulle.

kole kuum

2011-07-06T21:52:00.005+03:00

Ta ei ole ilus, ta ei ole midagi märkimisväärset ja ta ei ole kohe kindlasti sinu maitse. Tavaliste tüdrukute standardite järgi oleks ta võibolla isegi "kasutuskõlblik" - aga sinu taevas hõljuvate ootusteni ta kindlasti ei ulatu. Ta on odav, liiga lihtne ja kõige konkreetsemalt öeldes labane taktitundetu värdjas.
Ja ikkagi, sellest hoolimata leiad sa end teda vahtimas; ootamas, et ta sinuga räägiks; lootmas, et ta istub su kõrvale ja sa ei anna endale aru, kui loll su käitumine on. Sest muidugi ta vahib sind vastu, muidugi ta tuleb sinuga rääkima ja muidugi istub ta sinu kõrvale ja kleebib ennast sinu külge. Muidugi ta teeb seda, sest ta teeb seda kõigiga.
Sa tead seda. Ta teab seda ise ka. Ta teab, et sa tead, sest sa ise ütlesid kõik selle näkku talle. Ja mis ta selle peale tegi? Tõmbas su puusakontidest endale lähemale, suudles su kaela ja ütles, et ta tahab sind. Ja sulle piisas sellest.
Ja olgu ta kui kole tahes, olgu ta nii "out of your league" kui saab - temas on mingi lollakas iksfaktor, millele sa vastu ei saa ja nii kurb kui see ka poleks, sa lähed temaga kaasa ja sa naudid seda, sest ta teab, mis ta teeb.
Muidugi teeb ta seda kõigiga. Ta tahab kõiki. Ta on sõnaosav ja keerab kõik ümber enda sõrme. Aga see ei huvita sind sellel samal momendil, kui sa tema ümber põimunud oled, sest sellel kindlal momendil tahab ta ainult sind.
Ta on kole kuum - kõige otsesemas tähenduses. Ja see on päris kurb, kui sa paljude sellistega kokku puutud.

Ah, ning ma otsustasin, et ma ei hakka enam oma joomaseiklustest kirjutama. Siis tekib muidugi küsimus, et millest ma siis kirjutan, aga jah.. ma lugesin enda blogi ennem ja päris kahju hakkas endast, sest kõige pikemad ja sisukamad postitused olid sellest, kuidas ma kuskil ikskohas ringi trippisin ja jõin. Mitte et see mulle ei meeldiks - muidugi meeldib, aga sellest hakkab vaikselt kujunema mu põhitegevus. Peaks leidma endale mingi kasuliku tegevuse, end harima vahelduse mõttes, sest muidu ma unustan kõik peale viinahindade erinevates poodides ära ja ma olengi põhjakukkunud parm, mis ei ole tegelikult mu eluunistus.
Peaks joonistama. Või õmblema. Või hispaania keelt õppima. Või midagi muud, millest mul kasu ka oleks. Töökohti võite ka pakkuda mulle ja.

"Take me, take me back to your bed
I love you much that it hurts my head
Say, "I don't mind you under my skin"
I'll let the bad parts in, the bad parts in"

2011-07-03T22:54:00.003+03:00

mine perse, ausalt

adventures with vene tšurban

2011-07-01T22:33:00.008+03:00

Alustame reedest, mis oli kaks nädalat tagasi. Ja üritan teha lühidalt.

Reede. Lorena, Vetiku.
Alguses ei rääkinud minuga keegi ja pärast kolmandat-neljandat rummikoksi muutusin väga veetlevaks ja kõik soovisid minuga rääkida. Paks kole oss sai innustust, kui ma teda koledaks ja paksuks ossiks sõimasin ja pärast sai Lorenalt lõuga selle eest, et ta mind käperdada üritas. Do not mess with her. Enam rummi ei taha.

Laupäev. Puhkus. (ma ei mäleta, mis ma tegin.)

Pühapäev. Madli, Võsu. Joo palju tahad, täis ei jää. Käisime mere ääres ja seal oleks võinud rohkem nikotiini kaasas olla, aga ma ei mõelnud sellele. Lorena imelikud sõbrad töllerdasid kohale. Kõigil kuttidel olid minu ja Kaisa vastu tunded (peale Kalju muidugi, Kaisa on tema ideaal ja mind ta ei taha. How sad is that.) Lorena imelikud sõbrad (kellest üks oli Kalda vend) viisid mu öösel koju ja mul olid hommikul jänesekõrvad kotis.

Esmaspäev. Koperdasin Tallinnasse. Henri ütles, et pirnisiider on parim asi maailmas. How about no. Valteri juures olin päris kaine, sest ma jõudsin kohale valel ajal. Eliisa ja Krissu magasid üksteise otsas õndsat und, ma vaatasin Ossu ja Taaviga kokasaateid ja kõik kolm tahtsid hullult süüa. Palav oli magada ja Valter tahtis veebika üles panna.

Teisipäev. Viskishotid ja selveri kartulisalat hommikusöögiks, õhtul Laura juures Kristiina, Ossu, Laura, Elary ja Mikuga. Taksoviin/viinatakso kuulub asja juurde, kui ma ise liitriga platsi ei galopeeri, mida ma ei teinud. Kuradi külm oli ja terve õhtu jooksul külastas mind vaid üks sääsk. Armas. Päris naljakas oli.

Kolmapäev. Ärkasin kohas, kus sõidavad traktorid. Amazing shit is amazing. Väga pikka aega passisin tuvis, õhtul läksin Aabu juurde, kus ei toimunud midagi. Taavi saatis mu öösel koju ja rääkis äriplaanidest ning aktifotodest.

Neljapäev. Ossu helistas ja teavitas, et me lähme Agne juurde. Nice. Mingi aeg lendasid lisaks mulle, Ossule, Agnele, Ehale ja Agole ka Laura, Krissu, Miku ja Valter platsi. Keeps getting better. Esimesed kolm kadusid üsna ruttu ära, saatsin Robile ja Hannale naljakaid sõnumeid ja olin lõbusas tujus. Luksusin terve õhtu, mis takistas mu kaunist joomasessiooni, sest ma tahtsin kettida juba vahepeal (VÄGA haruldane nähtus). Hommikul liuglesin pederast Valteriga minema, sest ta pidi facebooki minema ja kodus naeris Sass mu üle, kui ma endiselt ebaadekvaatses olekus suitsule laaberdasin. Aga kohe pärast seda ta ütles, et ta ootab, kuni kell saab 10, siis ta saab pohmakaõlle järgi minna.

Reede. Ossu helistas ja ütles, et ma liiguks 22.00'ks Aabu juurde ja seda ma tegin ka. Olin natuke Aabu ja Artiga, mingi aeg ilmusid Ossu, Miku, Elary, Laura ja Kätu ka kohale. Dramalama oli igal pool ja ma plaanisin vahepeal minema minna, aga siis otsustasin hoopis Ossu, Aabu ja Artiga teises toas viina jooma hakata. Kätu suitsupakk kadus ära ja me olime väga kurvad selle üle. Kõik tahtsid minuga kogu aeg rääkida, seega ma pidin kogu aeg kuskil ringi siiberdama, küll väljas, küll kuskil pimedas toa nurgas, küll koridoris. Kontrollisin, et peldikuelanikud/köögilaua taga passivad elukad (üldiselt Miku ja Elary) oleks elus, varustasin neid lahkelt vee ja tablettidega ning siis jõin õnnelikult edasi. Siim kargas ühel hetkel kohale ja tõi palju juua, mille üle ma olin jälle väga õnnelik. Selle põhjal arvestades olin ma üks kuradi õnnelik inimene.

Laupäev. Ärkasin šokis, sest ma olin üksi (harv juhus) terves toas, mu pea kohal maganud Kätu ja Elary olid kuskile kadunud, Ossu, Miku ja Laura olid juba öösel ära läinud ning alles põhjaliku otsimise peale leidsin ma maas nurgas Arti vedelemas. Ootasin 30 minutit bussi ja lendasin koju. Heleni juures käisin ka, nägin Pillet, kes tegi paar spritzerit mulle ja pärast seda läksin Aabu juurde. Krissuga rääkisin natuke elust, saatsin ta rongi peale ja läksin uuesti koju, olles imestunud, et mul selline kerge joobetunne sees oli. Ma olin kohe väga korralikult imestunud. Tegelikult oli mul kõigest 39,6 palavik, nagu koju jõudes selgus. Vaatasin maailma kõige igavamat erootikafilmi (Emmanuelle) ja jäin magama selle taustal.

Pühapäev. Ärkasin Ossu kõne peale, olin endiselt palavikus ja otsisin meeleheitlikult tablette, mida ma ei leidnud. Õnneks oli Sass kodus ja ta päästis mu elu. Käisin pesus, jõin palju kohvi ja võtsin paar tabletti ning olek oli parem. Õhtul Valteri juures, päeva jooksul olin ära söönud terve lehe tablette ning vahepeal oligi kõik jumala ok, aga pärast persetäie õlle ja viiendat-kuuendat pitsi oli asi natukene sitasti. Palavikuga jooma hakata on ikkagi päris kurb mõte. Olin Ossu, tema klassivendade ja Agnega, kes läks hommikul ära, kelle telefon oli väljas ja kes ei jõudnud hommikul ei koju ega tööle. (Ta oli bussis kokku kukkunud ja haiglas olnud. Sad shit is sad.) Tommy skooris mind ja mul oli igav ka, aga ma tahtsin siiski magada rohkem. Ma ei ole kunagi palavikuga eriti aktiivne.

(Nii, nüüd tekib päevadega probleeme, sest erinevatesse kohtadesse üleskirjutatud asjad ei klapi kuidagi omavahel.)
Esmaspäev, teoreetiliselt. Valter pidas loengut psühholoogiast ja mehed arutasid selle üle, millise vennaga ma tulevikus abiellun (vaevalt, et see üldse kunagi juhtub, aga tore oli kuulata, hea tulevik tuleb nende sõnul). Gustav palus öelda just, et ta saabus kell 4 linna. Õhtul Ossu, Tommy, Agne, Valteri ja Kristjaniga Pelgulinnas. Jõin küll, aga kaineks jäin. Kuulasin anekdoote, valutasin silmi ja keerasin magama ära. Hommikul olin esimene, kes ära kadus.

Teisipäev, teoreetiliselt. Minu tšikid olid linnas ja Kaisa nõudis, et ma tuleks linna ja teda lõbustaksin. Seda ma tegin. Hälis vedas meid mööda kaltsukaid ja lõpuks otsustasime ära kasutada juhust, et meist mitte keegi polnud tollel hetkel põhjajoonud parm (aka kõigil oli raha) ja läksime Roccasse šoppama. Was successful, Kaisa jalas olid kõige pikemad püksid ja ta oli Türgist nagunii, seega tema kamandas ja ostis mulle väikese lamba, mis mu võtmete küljes ripub (see on NIII armas asi). Trollis nägin juhuslikult Mikut ja Laurat. Käisin Ossuga söömas õhtupoole ja siis läksin Artiga tagasi Pelgulinna. Ta oli väga perses ja ma olin väga kuri selle pärast. Ma ei seksinud Tommyga, kuigi Valter väitis vastupidist. Kristjaniga jõin vene.. tšikkide samakat ja kõik oli täitsa tore.

Kolmapäev. Magasin terve päeva maha. Lorena helistas ja rääkis õnnelikult, kuidas tal arsti juures läks. Ilja oli ka helistanud. Kaheksa paiku ärkasin lõplikult ja liikusin üheksaks regalli ette, sain Ossuga kokku. Sõitsime Pelgulinna, bussis nägime Mallut, kes kaasa skooriti. Bussiaknast nägime Iljad, kes tuli ka. Viinast sai vene.. tšikkide samakas ja sellest sai odekas, mida me neli hommikul kaunilt märatsedes tooma läksime. Kristjaniga vajusime viimastena ära, nagu alati.

Neljapäev. Ilja ehmatas mu üles, läksin magasin end kaineks ja mõtlesin Heleni juurde sööma minna. Sukkadega jooma hakata on VÄGA halb mõte, sest minu ringitöllerdamise juures jäävad nad väga harva terveks. Seegi kord polnud erand, katkiste sukkadega jalutasin mööda linna ringi ja mingi vanamees sõimas näo täis, et ma kõnnin ringi nagu lits. Anna andeks. Seega, kui te mind kunagi kuskil katkiste sukkadega ringi aelemas näete, siis rahunege maha, ma käisin ainult kuskil joomas. Õhtul läksin jälle Valteri ja Kristjaniga samakat jooma. Valmistasin pettumuse Kristjanile, sest läksin enne teda magama, aga ta tuli mulle tunni aja pärast järgi, seega ta ei tohiks kisada.

Reede. Magasin päris pikalt, Ossu helistas vahepeal, õhtul läksin koju. Vahepeal läks tuju täiesti nulli, mõtlesin jubedaid mõtteid ja tahtsin endale midagi teha juba, aga õnneks ei olnud võimalust. Ma vihkan neid äkilisi tujumuutusi, mis kipuvad tihtipeale väga pikaks venima.

Ossuga nädal aega joomine - check.
Tutvumine vene.. tšikkidega - check.
Veendumine, et purjus peaga on maailm ilusam - check.
Inimese leidmine, kes suudab minuga hommikuni paska ajada ja mitte ära vajuda - check.
Pohmaka mitteeksisteerimine - check.
Okei. Ma loodan, et teie uudishimu on rahuldatud pikemaks ajaks, sest mul ei ole üldse tuju tegelikult. le fu

mama I just shot a man down

2011-06-09T20:12:00.007+03:00

Ma väga loodan, et teil ei ole tungivat soovi teada saada, mida ma viimase kuu aja jooksul teinud olen. Sest ma ei viitsi sellest kirjutada.

Ma ei viitsi mitte midagi. Pole mitte mingisugust motivatsiooni liigutamiseks kuskilt võtta.
Eesti keele eksamil jäi 2 punkti maksimumist puudu, üks oli hooletuse pärast ka veel. Oh jah.
20ndal lähen Tallinnasse nädalaks või nii umbes. Jah, helistage, kutsuge igale poole.
Mul ei ole mitte millegi jaoks tuju, ma ei viitsi mitte kuskile minna ega kellegagi rääkida.. päris sitt, kui aus olla.
Sad shit is sad.
Mul on Lorena lõhn küljes.

2011-05-31T22:36:00.005+03:00

Ma kõndisin mööda tänavat. Oli soe suvepäev, päike paistis. See on ilmselt Lai tänav, kus on vanad purskkaevud ja hambaarst ja mingi kaltsukas, eks? Ma kõndisin Laial tänaval, ma läksin koju, kuigi ma kõndisin täiesti vales suunas.
Või vähemalt mul oli plaan koju minna.
Ta tuli mulle vastu, ta kõndis teisel pool tänavat. Ta ei olnud üksi, ta oli sellesama kutiga, kellega ta oli siis, kui ma temaga esimest korda pikemalt koos olin. Ta naeris, ta naeris minu üle ja ta hakkas rääkima midagi kaevuritest. Ta võttis mul ümbert kinni ja suunas mu sinna puude vahele, mis on täpselt purskkaevude vastas, kust keerab diagonaalselt Tallinna tänavale ja mille ääres on Wesembergi hotell.
"Sa oled kuskile kadunud olnud."
Ta hääl oli samasugune nagu ta on kogu aeg olnud. Ta silmad olid ka samasugused. Ta keha oli minu oma vastu liibununa ka samasugune.
"Ei ole. Ma ei ole kunagi kuskile kadunud. Sina kadusid ära."
Ta rääkis minuga pikalt, rääkis kõigest ebaolulisest. Ta vaatas alla, ma vaatasin üles, sest ta on minust tunduvalt pikem. Ta poolavatud silmad hõivasid kogu mu tähelepanu ja ma ei kuulanud, mida ta mulle ütles.
"Kuuled sa mind?"
"Ei..jah, nüüd kuulen."
"Ma tahan sind."
"Sul on tüdruk."
"Ma jätan ta maha. Ma jätan ta homme maha."
"Sa ei jäta teda maha."
"Ma jätan ta järgmise kuu esimesel kuupäeval maha. Ma tahan sind." Ja ta naeratas seda naeratust, mis mind esimese asjana tema juures nii pikalt hoidnud oli. Ja läbi selle naeratuse tõmbas ta mu näo endale lähemale, tegemata midagi konkreetset või arusaadavat, kuid pannes mind värisema - nii, nagu tal alati kombeks on olnud.

Ma ei tea, kuidas ma olin sinna sattunud või miks ma seal olin. Ma olin oma jalad ümber tema keha põiminud ja ta hoidis mind süles, kõndides ise mööda erinevaid hooneid ringi. Ma ei tea, kus me olime - see oli nagu erinevatest tubadest kokku pandud maja, seal olid vanaaegse mööbliga suured saalid ja üürikorterite lagunenud vannitoad, ta tõstis mind ühest kohast teise ja naeratas oma armsat naeratust. Ta silmad olid poolsuletud, ma tundsin selgelt ta hingeõhku oma nahal.
Me olime parasjagu ühes pikas valges koridoris, kus oli seina ääres väga palju kraanikausse. Ma keerasin end tugevamini tema ümber, et ma alla ei kukuks ja hakkasin just midagi ütlema, kui ta avas oma silmad ja sõnas,
"Ole tasa. Ära ütle midagi."
Ta lisas mõne hetke pärast: "Kõik läheb hästi. Aga ma tahan sind.
Ma tahan sind.
Ma tahan sind."
Ta kordas seda veel mitu korda, enne kui ta oma silmad uuesti sulges. Ta hoidis mind endiselt kõvasti enda vastas ja ta huuled vajusid lahti.
"Ma tahan sind."

Naljakas kogu selle unenäokupatuse juures on see, et ma arvasin, et nende mõlemaga on kogu bullshit ammu läbi.
Veel naljakam on see, et kuigi nad mõlemad on küllaltki arvestatavas koguses mu närve söönud, poleks mul endiselt kummagi vastu midagi.
Eriti naljakas on see, et unenägudes olin ma mõlemaga üsna sarnases olukorras ja nad on päriselus omavahel üsna tihedalt seotud.
Kuna see kõik on nii kohutavalt naljakas, siis ma naeran natukene.

Ma ei näe neist kumbagi niipea. Ma ei suuda otsustada, kas selle üle ka naerda või mitte.
Aga suvi peaks enam-vähem olema.

kõik, mis meeles on

2011-05-24T21:51:00.006+03:00

Kui sul on võimalus punapeaga pilti teha, siis sa pead seda tegema. Mul on mingi veider konks juustes, aware of that :D Peegel ka sitane.

Kui ma järsku ärkan üles, mu pea kohal koriseb joobes Joonas ja ma leian põrandalt Baila-kaartide keskelt oma telefoni. Tegelikult on mul pilt ka joobes Joonasest, aga kuna ta palus mind nii ilusti (kui mulle otsalendamist ja hambaorgiga torkimist saab palumiseks nimetada), et ma seda siia ei paneks, seega see jääb ainult minu silmadele. Ma võiks koostada albumi purjus magavatest inimestest, kelle näolapp ühel või teisel põhjusel mu telefonis on/on olnud.

Reedel koperdasin Hälisega Tallinnasse. Läksime ta isa korterisse kuskile huiznajet kuhu kohta, majade vahelt risti-põiki läbi. Üks purjus vanamees oli märk sellest, et me oleme õiges kohas;
Sellel ajal, kui ta dušeeris/raseeris/fekaliseeris, tegin ma talle süüa, nautisin kvaliteetset suitsu ja plärisesin igasuguste inimestega telefoni otsas. Ülichill korter oli, teekeetja oli teleka taga ja ratas oli seina ääres ja igal pool oli tolmune.. me likey;
All done, tekkis 80'ndate diskomeeleolu ja tantsuliigutused olid väga asjakohased. Palju ilunippe sain ka (nt kuidas kõige paremini sukki jalga saada). Iseasi, kas need kunagi käiku lähevad;
Kunagi 23.30 paiku liikusime linna, tema läks kluppi ja ma läksin terminali, et sealt edasi minna Aabu juurde. Olen omas mullis, kui järsku mingi tšiki hääl mind sealt välja rebib ja ma kuulen oma nime igalt poolt vastu kajamas. Kristiina, muidugi, purjus Kristiina;
Keegi karjub veel - Aap (samuti purjus) hüppab meile selja tagant otsa ja kõik inimesed meie ümber olid ilmselt väga segaduses;
Läksime hirve Ailele järgi, kes oli ka purjus. Mingi vend väitis, et ta on mind ühe korra purjus peaga hirves näinud. (note-ma pole KUNAGI hirves purjus olnud). Ailet me kaasa ei saanud, ta tuias küll ringi ja mõnitas mind nii kus jaksas, aga lõpuks kukkus ta ikka kuskile maha;
Jõudsime kohale. Kõik oli tavaline, nii nagu alati. Eliisaga amelesin natukene. Tänu Iljale lendasin oma vasaku kulmu katki;
Hommikul saatsin Krissu balta, läksin šoppama, sealt Heleni juurde ja kunagi läksin linna tagasi, sain hirves Keijo ja Madisega kokku. Keijo jõudis järeldusele, et ma olen kõige lahkem inimene;
Mingi random vend tuli minu juurde, kukkus kallistama, toppis oma tagi mulle peale ja rääkis mingit paska.. väga kohutav oli, kõik hajusid mu juurest ära ka, seega ma olin üksi seal :D Lõpuks ma sain minema sealt, mingi Keijo tuttav vms, kohutav kohutav;
Läksime Krissuga Aabu juurde tagasi, Krissu pidi varsti balta minema, seega ma saatsin ta ära ja pärast seda sain Laura ja Netiga kokku. Targemaks ei saanud, aga apteegist valuvaigisteid sain thank god. (Well, kui arvestada seda, et ma sain pärast poolt tundi väga selgelt aru sellest, et nad on mõlemad odavad hoorad ja ei meeldi mitte kellelegi, siis võib väita küll, et mingi tarkusekübe minusse sisendus jah);
Jõudsin tagasi, hakkasin jooma ilmselt.. mingi hetk ma juba mängisin Bailat ja koorisin paari minutiga kolm meest täiesti paljaks. BEAT THAT;
Pean kurvastusega mainima, et Taavi sai viimase reeglikaardi ja tema reegli tõttu ("Iga minu sõna eest võtad sina midagi seljast ära") ei jäänud mul midagi muud üle. Sad. Kätu oli esimene, kes mu rinnakorvi õigesti ära arvas. I like her;
Kuigi pärast me leppisime Taaviga ilusti ära ja tahtsime minna pesuväel teiste inimeste uste taha Jehoova usku levitama. Etendus jäi ära, kahjuks;
Vajusin millegipärast põrandale, Taavi kiskus minult oma pusa ära ja kuidagimoodi mul õnnestus enda riided ka selga saada, avastasin, et üks voodi on vaba ja kalpsasin sinna;
Ärkasin üles, huiasin ringi, jõin õlle ja nautisin mitte midagi;
Joonas jõi end varahommikul perse ja peksis (ta EI silitanud!!!!) ja keelas mul Rakverre minemast;
Taavi (kellest oli saanud üleöö vähihaige aka kellele oli täis peaga hari lõigatud) roomas Kätuga kohale ja nõudis, et ma Kätuga seksiksin, sest tal oli sünnipäev. Ta teeb seda iga kord, kui mind näeb, sünnipäev tundus ta jaoks lihtsalt sobiva ettekäändena;
Läksin Taavi, Kätu, Ilja ja Joonasega parki, sittagi ei teinud. Mona liitus kunagi hiljem. Nägin jälle seda venda, kes oli paar päeva tagasi Hirves ja kes seekord väitis, et ma olen koguaeg täis. Selgus, et ta on päris pikalt ise ebakaine olnud;
Avastasin, et mul on üks tund aega, et bussi peale jõuda ja lendasin minema, arvestamata faktiga, et mul pole raha.. ja Helenil ka ei olnud sulas midagi, pangaautomaat oli kinni ja ma jäin ilusti kenasti neli viis korda järjesti bussist maha;
Segasin ilmselgelt Heleni juures valitsevat romantilist õhkkonda oma räuskamisega. Aga fuck that, suutsin ennast vedada mingisugusele Peterburi bussile, mis väljus täpselt 23.59 ja läks Rakverest läbi ja oli täis purupurjus venelasi;
Pool kaks olin Rakveres ja üks mees, kes üritas mind veenda endaga Peterburi kaasa tulema, andis suitsu mulle;
Max 4 tundi und, aga nagu Elisabethi sõnul, milleks mulle rohkem - oleks hea meelega koju jäänud ja end välja maganud, sest muidugi ühelgi Tallinnas veedetud päeval ma korralikku und ei saanud - aga ma vedasin end kooli lihtsalt selleks, et oma emale närvidele käia ja mitte talle anda uut põhjust mind pool aastat mõnitada ("Mida sa tuled siia koju, koli siit välja juba, kui sul on nii raske oma aega planeerida").

Täna tulin Lorenaga peale kolmandat tundi ära, sest ilm oli liiga ilus, et seda raisku lasta. Tal läks 12.00 buss, tiksusin temaga natuke linna peal ja siis tulin ka koju.
Närvis olen praegu inimeste liiga suure egoismi ja enese ületähtsustamise pärast, aga jah, liiga ebavajalik inimene, et mind endast välja viia. Daniel nagunii suutis mu nii naerma panna selle asja üle and I must say, he was so right..

Ja täna kõndisin veel parema kulmuga vastu ust (ärge küsige, kuidas see võimalik on - minu puhul on kõik utoopilised asjad võimalikud).
Läheb hästi.

2011-05-13T21:01:00.007+03:00

"Monika, tead."
"Ei tea, aga ma eeldan, et sa räägid mulle."
"Asi on nii, et.."
"No?"
"Ah, vahet pole."

Tüüpiline. Ta ütleb, et vahet pole, kuigi tema olekust võib isegi pime välja lugeda seda, kuidas ta tahab, et ma talle pinda käiks ja välja uuriks, milles asi on.
Aga kuna ma olen talle miljon korda öelnud, et kui minult midagi tahetakse, tuleb seda otse küsida või otse öelda, mida ma tegema pean. Ma ei hakka kunagi ise ringi siiberdama ega võimalusi otsima. Ta teab seda.
Ta ütles, et vahet ei ole.

"Okei."
ja ma ei piinanud teda, kuigi ta tahtis seda.
Ma jätsin ta rahule, kuigi ma teadsin, et tegelikult on küll vahe. Kui muutuda veidi labaseks, siis võib öelda, et vahe on suur ja karvane, kuigi see ei oleks kõige õigem, sest kõik vahed ei ole karvased. (Õnneks).
Kui asi oleks olnud tähtis, siis ta oleks sellest mulle nii või naa varem või hiljem rääkinud. Järeldades, see polnud nii oluline. Aga võtame rohkem üldiselt.
Mitu korda päevas ütled sa "vahet pole?"
Sest see on tegelikult üsna meeletu, kui suur vahe mõne asja vahel võib olla.

Vahe on kasvõi selles, millise šampooniga sa oma juukseid pesed. Syoss võib volüümi anda, aga pärast igat pesukorda tuli mu peast rohkem karvu välja kui kassiahastuses keskealisel naisel. Fructis võib hea lõhnaga olla, aga sa pead järgmine päev uuesti oma juukseid pesema. Lilla Gliss Kuri paki peal võib ju kirjas olla, et "ASIA STRAIGHT", aga sittagi ta on, sa pead ikka sirgendama. Näited võiks sitaauguni tuua.
Vahe on sees, ma räägin.
Vahe on selles, mis marki sa suitsetad. Ja selles, mis ehted sa endale külge riputad. Vahe on selles ka, kui väljamaganud sa hommikul oled, mis sõltub omakorda sellest, mis kell sa õhtul magama lähed. Vahe on selles, kas sa paned selga musta või valge topi. Kas sa sööd hommikuks kaerahelbeputru või võileiba.
Tegelikult ei tahtnud ma üldse rääkida erinevatest pudrusortidest ja üleüldse see asi on mingi bullshit sissejuhatus. Mulle on sisse harjutatud imelik komme kirjutada algusesse hullult pikk sissejuhatus, enne kui ma reaalse teemani jõuan.

Igatahes. Üldteema on sama. Vahe on sees.
Näiteks. Otsekohesus versus kasvatamatus.
Kahtlemata on otsekohesus üks hinnatumaid iseloomujooni ja julgus oma mõtted muutumatul kujul välja öelda pole just kõigil olemas. Muidugi on see väga hea, kui sa suudad oma arvamust avaldada ja olla sajaprotsendiliselt aus.
Mul on juhe koos, toome näite - mööda läheb tüdruk, kes on väga veidralt riides.
Osad inimesed mõtleksid, mis tal arus on. Teised karjuksid talle midagi ebameeldivat järgi. Ja ütle, kumb hakkaks end õigustama, et ta oli kõigest otsekohene.
Ma ei saa aru üldse inimestest, kes mõnitavad ja sõimavad teisi mingisuguse nii pinnapealse asja nagu välimus pärast. Kui sulle midagi meeldib, siis ütle seda, aga kui ei meeldi, siis hoia see endale, see ei tapa sind ja säästab teiste tuju ka. Üleüldse, kisa tekitamine mingi täiesti ajuvaba asja pärast on minu silmis ülipointless asi.
Ja kõik need inimesed, kes "ütlevad kohe välja, kui neile midagi ei meeldi" - okei, ma saan aru, sa ei suuda seda enda sees hoida. Aga kuradi päralt, tee vähemalt väärikalt seda. Maailmas eksisteerib selline termin nagu viisakus, õpi selle tähendus selleks ja kasuta praktikas. Sa kohe üldse ei pea võtma kakskümmend seitse erinevat venekeelset suguelundi nimetust ja neid kõigile näkku hõõruma lihtsalt sellepärast, et sa oled "otsekohene". Ei ole. Sellise asja nimi on kasvatamatus, austuse puudumine teiste inimeste vastu ja iseenda madala intelligentsitaseme näitamine. Lühidalt öeldes on see lihtsalt labane ega näita inimest üldse heas valguses.

Näiteks vol 2. Avatus iseloom versus DTF.
Oled avatud inimene, suhtlusaldis, meeldib uute inimestega tutvuda ja nendega naerda ja tunned end seltskonnas vabalt - jah, kes meist ei tahaks selline olla. Eriliseks boonuseks on see, kui sa oskad rääkida nii, et sind jäädakse kuulama ja näed hea välja. Perfect much?
Kuid kõigi nende kitsarinnaliste kadedate inimeste silmis pole sa mitte midagi rohkemat kui odav pealesuruv lipakas. Loogika?
Lihtsalt see, et keegi oskab inimestega hästi suhelda ja ta meeldib selle tõttu paljudele, ei tee temast ju litsi. Aga kõik need inimesed, kes ise sellega hakkama ei saa ja kellel puudub korralik kasvatus, peavad seda litsakuseks ja see värk langeb osades kohtades kokku otsekohesuse teemaga. Ja need tüdrukud, kellel on vastassugupoole seas rohkem sõpru kui tüdrukute seas, need kohe kindlasti sebivad kõigiga korraga ja magavad igaühega. Muidugi.
Räägin seda sellepärast, et nii närvidele käib - ma tihtipeale väärtustan ise kuttide seltskonda rohkem kui tüdrukute oma (ON erandeid, ärge muretsege kullapaid) ja päris paljudel on tekkinud valearusaam selle tõttu. Ma EI sebi nendega, enamus mu sõpradest on nagunii püsisuhtes ja ma EI maga nende kõigiga järjest või korraga või misiganes teie haiglased kujutlusvõimed välja mõelda suudavad, võin ausalt öelda teile. Selliseid muidugi on, kes aelevad ühe mehe juurest teise juurde ja kolmanda juures ei mäleta esimese nime, aga inimesed võiksid olla sallivamad (või mingi muu sõna, mis ilmselt antud konteksti paremini sobiks) ja aru saada, et kõik ei ole ühe puuga löödud.

Näiteks vol 3. Me&myself&I versus kogu ülejäänud maailm.
Inimene käib lasteaias. Okei, kõik ei käi, mina käisin (kordagi ei maganud ja mul oli Kevin Kesleriga samasugune maasikatega pidžaama). Algkool. Põhikool. Kutsekas/keskkool. Ja nii edasi, ma ei hakka kogu inimese eluteed siia kirjutama. Okei, kohutavalt halb ja teemast mööda sissejuhatus.
Ma ei saa aru, mida mõtlevad need inimesed, kes elavad kellegi teise jaoks. Õpivad ja töötavad ja rabelevad selleks, et kellegi teise unistusi täita. Näiteks need, kes koolis ei käi, sest neil on hinnetest "pohhui" ja kui ükskord kooli tulevad ja töö on, siis nad pole ilmselgelt selleks õppinud, sest neil on jällegi "pohhui" ja kui nad tühja paberilehe esitamisel ühe saavad, siis on õpetaja vastik tšort urod. Ma vahel tahaks molli kütta sellistele vendadele, kes pole ikka aru saanud, et nad käivad koolis enda jaoks. Võta paberid välja ja ära riku enda ja teiste närve sellega, kui sul nii siiralt endast ja oma elust pohhui on. Mine tänavale raha kerjama ja parkidesse pudeleid korjama, go ahead, ma tulen parki jooma ja annan pudelid sulle, kui tahad. Sa ei õpi oma ema jaoks, sa ei täida tema unistusi, see on sinu fucking elu ja kui sa tahad selle perse keerata, siis TEE seda, jumala eest. Aga lõpeta selle pärast teiste närvide söömine.
Ma kujutan ette ilmet Hälise näol, kui ta seda loeb - jah, ma tean, mul on ka olnud väiksemaid "pause" koolist ja ma ei ole kaugeltki kõige eeskujulikum õpilane ja ma ei ole ka Jane-Liis, kes võtab minult igal pool kõik olümpiaadide esikohad ära ja on kõigi vanemate unistuste laps (ei käi kunagi väljas, õpib perfektselt, vaikne tüdruk, kes ei nõua palju - vähemalt nii tundub). Aga cmn, ma ei ilmu platsi ja ma ei süüdista teisi selles, et mul pole asjad korras. Ma tean, et see on minu asi ja kui ma tahan asjad korda saada, siis ma leian endas piisavalt tahtejõudu (vahel) ja ma saan ka ning kui ei saa, siis see on minu probleem.
Ma läksin jälle hoogu ja teemast välja ja nüüd ei tule mul enam neid konkreetseid näiteid meelde, mis mul 5 minutit tagasi peas ringi hulpisid. Aga ma loodan, et vähemalt keegi sai mu jutule pihta ja põhimõttele, mis ma öelda tahtsin.
Üks asi veel, mis siia alla sobiks - siinkohal tänan südamest oma ema, kes mu nii vara lugema õpetas - Potteri ühes osas, kuuendas vist, oli nii õigesti öeldud.
Vahe on selles, kas sind lohistatakse vastu su tahtmist areenile ja pannakse võitlema või sa kõnnid sinna ise sirge seljaga. Mõni oleks öelnud, et neil kahel variandil pole erilist vahet, kuid tegelikult on see üks suurimaid erinevusi, mis olla saab.

Palju tarka juttu.
Kuulake head tümmi, lugege Suure Juhi Päevaraamatut (kõige absurdsem huumor ever) ja vaadake, kui õnnelikult Getter homme Eurovisioonil ringi kargab.

Oh ning Tallinnasse tahaks, ma olen liiga kaua Rakveres olnud ja ma tunnen, kui halvasti see mõjub.

"met a foreign girl with a foreign name
said these chemicals will ease the pain"

ähähäähäh

2011-05-12T19:33:00.000+03:00

..ehk siis ühesõnaga persetäis pilte, mis varem pole oma teed siia leidnud.
Kunagi oli esmaspäev, esmaspäeval läksin Lorenaga turukaubsi süüa ostma, Robi jõllitas vastu, siis helistas Erik kunagi ja vahepeal pidin ma veel proovieksamit ka tegema.
Enamuse ajast ma mõtlesin sellele, et jube sitt šokolaad on.
Siis helistasin Erikule tagasi ja töllerdasin kirikuparki, mingi rahvas oli seal ja üsna varsti kutsusin Madli ka kohale.
Päris põnev oli, kuigi Jane siiski ei läinud Lennukisse.

Ükskord käis Eliisa külas (pilt nr 8) ja ükskord käisin Aabu juures joomas ja ilmselgelt pidin ma Kristiinast pilti(e) tegema (kaks esimest pilti).

Julia kalpsas ka minu juures kunagi.

Ja see pilt Viktoriast on väga vana tegelikult (tal on juuksed peas veel), aga ma ei suuda vastu panna kiusatusele temast pilte üles toppida, loodetavasti mõistate te mind.

Fariza võiks vastata mulle. Ma tahan välja minna, aga ta ignoreerib mind.
böööö

tha fuck,

2011-05-02T22:22:00.006+03:00

ma nägin täna jälle unes, et ma kaitsen ühte tüdrukut (seekord Lorenat) blondi tüdruku eest.
Kui ma sellest ja üleüldse tervest unenäost Lorenale rääkisin, oli ta pool minutit vait ja vaatas maha. Siis vaatas ta mulle otsa ja ütles,
"Sa ei kujuta ette ka, kui hästi see mu praeguse eluga kokku läheb."

Kellegi kaitsmine sama inimese eest, sekund veel ja ma oleks ta vaeseomaks peksnud - seletage lahti mulle, mida selline hunjaa tähendab, sest mul on üsna veider olla juba.

"Protection obviously has a link to dangerous situations and a wish to avoid people who cause you trouble. If life has been bad recently then the dream may reflect your need for reassurance right now. But protection in dreams may have a deeper meaning. You maybe trying to protect people from your own worst habits and tendencies. Also you may wish to protect some hopes and dreams from your own doubts and negative feelings."

"To dream that you are in a fight, indicates inner turmoil. Some aspect of yourself is in conflict with another aspect of yourself. Perhaps an unresolved or unacknowledged part is fighting for its right to be heard. It may also parallel a fight or struggle that you are going through in your waking life."

Hui teab, aga millegipärast kummitab see värk mind juba pikka aega.
Ning formspring hakkab üha rohkem mulle meeldima, nüüd ma olen südametemurdja ka

куда, дорогой.

2011-05-01T22:17:00.006+03:00

Rakvere Gümnaasium. Muusikaklass. Keskmine uks ja peaukse juurest tulevad trepid. Ma olin ühe tüdrukuga ukse juures, uks oli lahti. Ütleme, et ta nimi oli X. Ta poiss tuli treppidest üles ja kõndis meie suunas. Ta võttis minult ümbert kinni, samal ajal oma tüdrukut kuidagimoodi kallistades ja suudeldes. Seejärel pöördus ta mind kallistama ja see polnud päris suudlus, kuid sõbralikuks põsemusiks seda ka lugeda ei saanud, ta riivas kuidagi kummaliselt mu nägu. Ta tüdruk nägi seda ja hakkas poisi peale karjuma, et too eelistab mind talle.
Tund hakkas.
See blond tüdruk mu kõrval ütles midagi X'i kohta, kes istus esimeses pingis ja hoidis oma pead kinni. Ma ütlesin talle, et ta lõpetaks, muidu ma kraabin ta näo lõhki. Ta ei lõpetanud ja lasi edasi, mõnitaval ja alandaval toonil (midagi selle kohta, et tal on halb mees ja ta ei oska suhet hoida). Temaga liitus mu ees istuv musta peaga tüdruk. Ma ütlesin neile mõlemale, et nad lõpetaksid, muidu ma ei vastuta oma tegude eest ja kraabin mõlemal silmad peast välja. Ma tundsin, et ma pean X'i kaitsma. Muidugi nad ei lõpetanud. X'i poiss, kes istus ta kõrval esimeses pingis, pööras korraks ümber ja ma tabasin ta pealtnäha tühja, kuid tegelikult totaalselt müstilise pilgu. Sellel samal hetkel haarasin ma blondi tüdruku pluusist, tõmbasin ta lähemale ja valmistusin teda lööma,

kuid täpselt siis, kui mu käsi hakkas maanduma ta silmade piirkonnas, tegin ma enda silmad lahti ja hingeldasin. Üks ilus naine mu kõrval paistis nautivat oma rahulikku und ja ma olin õnnelik, et ma teda üles polnud suutnud ajada, sest teadupärast hakkan ma tõmblema ja värisema, kui ma veidraid asju unes näen.
Kuigi samas, ma polnud TEDA päris pikka aega unes näinud ja ma kind of ootasin seda juba, sest iga unenägu, mis ma temaga seoses näinud olen, on olnud meeldival moel veider.
Kell võis umbes kuus olla ja ma kaalusin pikalt, kas ma jaksan püsti tõusta ja rõdule suitsule minna, kuid lõpuks jõudsin järeldusele, et ei jõua.
Ma üritasin meelde tuletada, mis paska ma talle kokku jõudsin ajada. Tuli meelde küll. Ja tuli meelde ka küsimus, miks ma talle seda rääkisin.
Kas oli põhjus selles, et ma polnud nii kaua aega ennast tühjaks rääkinud ja mul lihtsalt oli vaja kedagi, kes mind kuulaks ja mind selle pärast hukka ei mõistaks, sest valdava enamuse asjade üle, mis ma talle rääkisin, ei ole ma põrmugi uhke. Ma ei ole kindel, kas see tekitas minus parema enesetunde, aga ma sain rääkida kellegi muu kui oma kassi või peegelpildiga. Teine hingav elusolend, teine isik, kes liigub ja naerab ja teeb kõike muid asju.
What's done is done ja nüüd ta teab minust selliseid asju, mida isegi mu lähedasemad sõbrad ei tea. Kui tal oleks vaja mulle millegi eest kätte maksta, siis tal on praegu kogu mängu kõige paremad trumbid käes, sest see informatsioon kellegi teise kätes võiks keerata nii minu kui ka mõne teise inimese elu kergelt pea peale.
Ma usaldan väga väheseid inimesi. Näiteks seesama punapea, kes mulle täna helistas ja küsis, kas lauatenniselaud on vaba, planeeris pornophotoshooti ja vastu mu tahtmist mu köögi korda tegi. Ta sai aru, kui ma ei tahtnud millestki rääkida ja ta ei hakanud edasi kraapima. Õnneks ta tõi teatud teemad ise üles, millest oleks mul keeruline ja isegi imelik talle rääkida ja ta peatus õige koha peal, sest see kogu lugu on NII kummaline. Tal on suur eelis, üks parimaid sõbrannasid üldse mu elus ja kui mul on jube nikotiininälg ja mul on ainult üks suits, siis ma jätan ikka poole talle.
Ma usaldan veel võhivõõraid, kes ei tea minust mitte midagi ja keda ma enam kunagi elus ei näe. Nad ei tea mu minevikku, nad ei tea mu olevikku ja neil pole mitte mingisugust teavet, mille põhjal mind hukka mõista.
Ma ei arvanud, et see nii läheb, aga eile õhtul ma usaldasin seda suitsetavat kaunitari mu rõdul ka. Vahest ma sain aru, et ta ei ole selline drama-queen nagu enamus ja ta on usaldatav, kuigi hommikul ta küsis minu käest, ega ma kurjaks ei saa, et ta mind "sõbrannaks" kutsus. Lühidalt öeldes, she's safe ja ma loodan, et mul on õigus selles osas vähemalt. Alkohol paneb mu pea-aegu alati rääkima ja ma ei suuda valetada, kui ma piisavalt tipsy olen.

Miljon korda öelnud ja ütlen veel, alkohol teeb imesid.
Või siis teeb imesid Eliisa, kes helistab mulle ja tahab jooma hakata. Ma siiamaani imestan, et ma viitsisin keset ööd kergelt joogisena kontsadel kesklinna koperdada.

Freddy sünnipäev on fucken' JÄRGMINE NV ja siis on Kätlinil ka sünnipäev ja ma olen hoopis Raplas siis, mitte Valgas.
Jääb õhkõrn lootus, et Kätu otsustab sünnipäeva mitte pidada ja siis ma olen muidugi Valgas platsis, aga see on tõesti no nii õhkõrn. Kõik sünnipäevad, mida ma elu eest oodanud olen, on perse läinud. Sad panda. Sad sad panda.
20.mai ei tohi samasuguse saatusega olla, muidu ma saan väga tigedaks.

Kuna formspring on nii armas ja nunnu koht ja ma iga kord saan sealt nii positiivse laksu (no kes ei saaks, kui teda litsiks ja kahe persega inimesteks kirjaoskamatute anonite poolt kutsutakse, eksole), siis olge kiisupaid ja palun tõstke mu tuju. mäu

http://www.formspring.me/monikamonikaaa

2011-04-24T21:30:00.004+03:00

Teised pildid saad hiljem, ma ei suuda üles leida juhtmeid, millega pilte telefonist arvutisse saada. Anna andeks :(

Teeme lühidalt, vähemalt üritame.
Vedasin end Tallinnasse, ostsin 20 euri eest igasugu värke ja kalpsasin Aabu juurde, nagu tavaliselt. Ilmselgelt ma jõin ja mulle ei tule meelde midagi erilist, mis seal toimus. Enne seda käisin TJ'ga (kes siis veel ei olnud TJ) Hirves Muki ja Andreiga lebotamas.
Ilja oli Jõgeval ja ma südamest lootsin, et kasvõi ühe korra elus ma saan seal ärgata nii, et ta ei karju mulle kõrva.. aga mu helesinised unistused purustati hommikul, kui ta uksest sisse laaberdas ja kisama kukkus.
Järgmine päev 3 tundi vabakal + vaatamine, kuidas Ilja ja Joonas arvutis passivad + kolm tundi Kristiina, Sigridi ja tema kutiga igal pool linnapeal + teiseks kodukohaks kujunenud Aabu korter. Kellelgi polnud juua ja kell oli 22.00 läbi. Siis ilmus välja päästeingel TJ, kes ei olnud siis ka veel TJ. Lõpuks oli mingiks ajaks juua. Siis otsustas Ilja, et ta tahab veel juua ja sai ka. Ta ei lasknud kellelgi magama jääda ja valas igavusest TJ'le viina peale, mis oli põhjuseks, miks temast sai TJ. Ossu läks ära üsna varakult ja vahepeal oli Kristiina üles ärganud. Ta patseeris ka minema, saatsin ta ära ja läksin passisin telekat edasi. Oli kohutavalt põnev ja ühel hetkel otsustas telekas ka end välja lülitada ja ma ei viitsinud püsti tõusta, seega mul ei olnud muud valikut kui magama minna. Kell oli kümme hommikul ja sellel ei olnud vast erilist mõtet, aga jah.
Kui ma kunagi ühe-kahe paiku üles ärkasin, läksin täpselt sellises olekus nagu ma parasjagu olin TJ'ga linnapeale, käisime kaubamajas ja avasime Tammsaare pargi hooaja. Azizat nägime ka. Saatis mu bussijaama, kutsus külla borši sööma ja siis kargas minema. Homme saad raha tagasi, niipea kui ma oma netipanga tööle saan.
Jõudsin koju, jäin kohe magama, söönud polnud reedest saati ja ei tahtnud ka ja siiamaani ei taha, paar lonksu vett töötab küll. Ja just siis, kui ma magan, leiavad inimesed, et on kõige targem mulle helistada ja mind igale poole kutsuda. HOW ABOUT NO
Peaks pesus käima, väga sitane on olla ja siis võiks uuesti magama minna ja kogu hingest loota, et ma jõuan homme kooli.
14. mai tuleb naljakas päev ja 20.-22. mai tuleb ka naljakas, ma arvan.

- Just siis, kui ma näen väga sitt välja, peavad olema igasugu Agnetad tamme pargis mu selja taga.
- Rahatu on väga halb olla.
- Tasuta suitsupakid on väga head asjad.
- Mul ei olnud pohmakat.
- Noored peavad palju seksima ja naised, kes oskavad tõlkida, on hindamatud. Adamsoni peatuse juures töllerdava mehe kuldsed sõnad. (Oli Adamsoni peatus..?)
- Ma tõmbasin oma lemmikteksad lõhki. Sellised asjad juhtuvad siis, kui Ossu tirib Iljad ja Ilja tirib sind ja TJ ripub kuskil vahepeal/all/kõrval.
- Ma näen endiselt sitt välja.
- TJ on Topless Julia. Be jealous.

2011-04-18T21:31:00.001+03:00

tehke minuga midagi

2011-04-12T16:41:00.005+03:00

Jätsin kolm viimast tundi vahele ja tulin Madliga minu juurde.

Ma ei suuda olla kaua selliste inimeste seltskonnas, kes on absurdselt õnnelikud. Nad näevad ilu igas väiksemaski detailis. Nad naeravad iga asja peale, mis nende teele ette jääb. Nende iga rakk kiirgab positiivsust. Nad ei kujuta ette, et maailmas võib olla midagi muud peale rahu, õnne ja ilu.
Mulle ei meeldi väga sellised inimesed.
Mulle meeldivad inimesed, kes ei ole õnnelikud. Kellel on hing haige. Kellel on seljataga kaua aega kestnud suhe ja nüüd on see läbi ja nad on murtud südamega. Kellel on raske, kes rabelevad, pingutavad ja tihtipeale annavad alla. Kes ei saa seda konkreetset inimest, keda nad kõige rohkem tahavad ja sellepärast tunnevad end kõige üksikuma inimesena maailmas. Kellel on kodus probleeme. Kes ei saa koolis hakkama ja mitte laiskusest, vaid lihtsalt, nad ei ole võimelised. Kes nutavad end öösiti magama, sest nad ei suuda maailmale vastu hakata. Keda mõnitatakse ja sõimatakse. Kes on haiged. Kes veedavad öid vaadates oma tühja lage, sest nad ei suuda magama jääda oma mõtete ülekülluse tõttu. Kes on kukkunud põrandale lihtsalt sellepärast, et jalad ei kanna teda enam, sest seda kõike on palju, liiga palju sellise nõrga keha jaoks. Kes on reaalselt seespidiselt puruks tambitud, mitte ei teeskle ja ei reageeri üle. Keda keegi ei armasta ja kes on sellest teadlikud. Nad on segaduses, nad istuvad ühe koha peal oma peas valitsevas korralageduses ega oska midagi teha.
See kõlab kummaliselt, kuid just sellises abitus seisundis meeldivad inimesed mulle kõige rohkem.

Ma sain vihaseks. Ma sain väga vihaseks.
Kuigi mul ei olnud konkreetset põhjust vihaseks saada.
Ma sain vihaseks, sest ma olin jälle kõrvalejäetud. Mulle ei räägita midagi. Mind ei panda tähele. Ma võin rääkida, aga keegi ei kuula. Ma võin ilmselt keset teed teadvuse ka kaotada, aga inimesed lihtsalt seisaksid mu ümber ja naeraksid, nagu nüüd eile Lorenaga juhtus. Ma tahtsin kõigil seal ümber seisvatel värdjatel näo sisse lüüa, sest hiljuti ma olen eriti tundlik selle koha pealt, kui kellelgi midagi tervislikult viga on. Arstil oli ka pohhui - tüdruk on minestanud, tal on krambid ja ta väriseb üle terve keha - "ei, tal ei ole ju midagi erilist viga" ja siis käitus temaga nii, nagu ta oleks viimane kalts. Mind ei huvita, kas kuulujuttudel on alust või ei ole ja kas ta oli mingi aine mõju all või ei olnud - aga türa, NII EI KÄITUTA inimesega, kes vaevu hingab ja on näost punane, eksole. Mul oli ülihea võimalus talle põlvega näkku lüüa, praegu üsna kahetsen, et ma seda ei teinud.
Aga nagu ma ütlesin, ma olen jälle muutunud selleks tähtsusetuks detailiks seal taganurgas, keda läheb ainult omakasupüüdlikel eesmärkidel vaja.
Ärge vaielge mulle vastu.
Mitte nii väga palju aega tagasi sain ma kõnesid kell 1 öösel - mulle helistati lihtsalt sellepärast, et taheti mu häält kuulda ja teada, kuidas mul läheb. Mind kutsuti kuuvalgetel öödel välja. Mind äratati ilusate sõnumitega üles. Mulle naeratati ja räägiti avameelselt kõigest, sest teati, et ma ei jookse sellest edasi rääkima. Mind usaldati. Ma olin oluline. Ma tähendasin midagi.
Kasvõi kellelegi. Ma tundsin end enam-vähem hästi. Ma isegi nägin parem välja.
Mis on praegu?
Midagi ei ole. Keegi ei helista mulle peale Hälise esmaspäeva, kolmapäeva ja reede hommikuti. Aga ta on teinud seda kolm aastat, seega ma seda ei arvestaks.
Keegi ei saada mulle sõnumeid. Keegi ei taha mu häält kuulda ja ma ise ka ei taha, sest see käib isegi mulle närvidele. Ma ei taha hommikuti peeglisse vaadata, sest mulle vaatab koletis vastu.
Ma olen kõik need, kes mulle tähtsad on, oma eksistentsiga ära tüüdanud.
[---]
Keemia. Vastastikune.

See oli 7. oktoober 2010, kui taevas oli noorkuu ja mulle öeldi, et esimese nelja tunni ajal pärast noorkuu ilmumist tuleb kirjutada kümme soovi paberi peale ja siis seda paberit poole aasta pärast vaadata.
Mulle tuli see eile meelde. Pool aastat oli läbi. Ma otsisin selle paberi täna üles.
Esimene, kolmas, neljas, kuues ja üheksas punkt on läinud perse viimaste kuude pärast.
Teine, viies, seitsmes ja kaheksas on samas seisus, mis nad siis olid.
Kümnenda kohta ma pole kindel, ma pean uurima.
5) Mul on parimatest parim sõber, kellega saan end vabalt tunda
6) Ma olen õnnelikus suhtes
Mul oleks praegu vabalt mingi 4-5 võimalust, kui ma poleks neid sellel ühel hetkel ühe lootuse pärast ära rikkunud!!! ASDFGHJ.

Ah, üks asi veel, Madliga avastasin täna.
Aprill on -> kevad on - > kõik tärkab ja noored armuvad ja love is in the air. Millegipärast on nii, et üks suhe läheb teise järel perse ja sellest suurest ilusast muinasjutuarmastusest pole mitte kuskil jälgegi.
Naljakas on.
Aga ma ilmselt olen praeguseks hetkeks Liinele juba piisavalt vastukarva.
Andke andeks, jälle üks kuri post tuli.

2011-04-10T14:47:00.002+03:00

Kui sa pulbitsed vihast ja ainus asi, mida sa teha tahaksid, on ta nägu sisse lüüa ja nautida sellele järgnevat vaatepilti. Ta ajab sind nii närvi oma taevas hõljuva egoga ja täiesti alusetute ettekäänetega, ta on loll loll loll loll ja isegi kui sa seda talle ütleksid, arvaks ta, et sa teed nalja ja naeraks selle üle samamoodi, nagu ta naerab kõige muu üle. Sa tahaksid ta suruda maha ja panna ta vabandama iga sõna eest, mida ta sulle üldse öelnud on, iga sinu poolt tema nimel toodud ohvri eest, kõige eest, mida ta sulle kunagi teinud on ja mille eest sa kannatama oled pidanud.
Jah, sa tahaksid seda teha. Aga mida sa selle asemel teed?
Sa manad näole leebe naeratuse, nõustud viisakalt kõigega, mida ta arvab/ütleb/tahab ja üritad kogu hingest ennast kontrolli all hoida. Sa lubad talle helistada ja sa kallistad teda, kui sa temast lahku lähed, kuigi sisimas sa tahaksid sa ta tükkideks murda, bensiiniga üle valada ja taskus oleva välgumihkliga põlema panna.
Jah, sa teed nii. Aga miks sa ei tee nii, nagu sa tahad?
Sest sa oled nõrk. Sa ei kannataks tagajärgi ja su nahk on liiga õrn, et nii tugevale survele vastu panna. Sa tead, et sul oleks lihtsam kõik vastu võtta ja ära kannatada kui su nn. "plahvatusele" järgnevaid olukordi taluda. Ta on lapsik ja selle tõttu muutub kogu asi miljon korda hullemaks. Lihtsam on edasi naeratada ja teha nägu, nagu oleks kõik kõige ilusamas korras.
See ei ole alati nii. On palju hetki, kus sa naudid ta seltskonda ega taha temast lahkuda. Kuid vahel sa väsid temast ära, sõna otseses mõttes väsid, sa lähed koju ja oled väsinud. Vahel sa ei taha teda väga pikalt näha, sest sa tead, et ta suudab su paari hetkega uuesti ära väsitada. Sa ignoreerid teda meelega, sest sa oled nii kurnatud nendest vihahoogudest, mida ta sinus tekitab. Sul oleks kahju teda kaotada, kuid vahel on see ainus, mis sulle pähe mahub.

Ma pidin eile Tallinnasse minema ja üle VÄGA VÄGA pika aja mitte kuskile peole, vaid arsti juurde. Kuid jah, arstiga oli mingi kammhunjaa ja kohe peale selle teada saamist sain uue uudise, nimelt mu onu saabub oma naisega külla. Järgmine päev.
Ok, siis selle tõttu ei jõudnud teatrisse ega näinudki, kuidas Hälis põrandaid peseb, sest mu ema oli PP (Proua Paanika) ja nagu alati, ei ole mitte miski kunagi tema jaoks piisavalt hästi. Õnnneks tuli Helen ka koju ja siis oli parem.
Ma olen lätlasi hakanud palju tihemini nägema kui see mulle tegelikult meeldiks. Aga kuna Mara naerab iga asja peale, on entusiasmi täis ja tatokatega, siis on kõik fain ja ma võin vabalt homse hommikuni sotsiaalne kena miniseelikus kõrgetel kontsadel neiu olla.

Ma pole siiamaani suutnud siia kirjutada seda, millest ma juba kaks nädalat kirjutada üritan. Ma ei tea, kus see paber vedeleb ja ma ei hakka teda otsima ka, sest siis ma tekitaks jälle oma toas totaalse kaose. Ja ma olen enam kui kindel, et ma pole piisavalt andekas, et kirjutada midagi sellist kell viis päeval.
Selleks on vaja kuuvalget ööd, pimedast tühjusest kostvaid selgeid hääli ja muid paranormaalseid nähtusi.

Tegelikult ma tahaks väga väga väga Tallinna minna.
Ja üks positiivne asi ka - lumi sulab hämmastava kiirusega ja paari minuti pärast avan ma ametlikult rõduhooaja. Oma viimase musta marbsiga. Mis jääb mulle vist elu lõpuni Siimu meenutama.

inspiration

2011-04-05T22:42:00.007+03:00

Tegelikult inspiratsiooni kui sellist ei ole. Lootsin, et tuleb. Sest see oleks vajalik. Aga sittagi.

Madis helistas eile ja nõudis, et ma temaga räägiksin senikaua, kuni ta bensiinijaama kõnnib ja sealt PUNAST NEXTI ostab. The fuck, dude :D

Ja reaalselt võiks endale mingit tegevust leida. Kuigi ma olen sajaprotsendiliselt kursis asjaoluga, et ma ei viitsi nagunii vabatahtlikult midagi algatada. Laisk, nagu ma olen, eksole. Kuigi võiks proovida nii, et lihtsalt lülitada aju välja ja tuimalt midagi tegema hakata. Ma tegin kõhulihaseid kunagi nii. Õnnestus isegi mingi hetk.

ja mind nii ajab närvi, et ma ei saa neid vahesid siin jutu vahel mitte kuidagi normaalseks!!!!! ah mingi mõttetu pask cya ma lähen magama. coheed and cambria - welcome home

2011-04-03T16:27:00.002+03:00

Sup. Mul on palavik. Kolmandat päeva.
Pole üldse armas.

Seda te teate, et eelmine nädal ma olin Tallinnas. Kolmapäeval läksin.
Esimese asjana sinna jõudes ja Fariza korteris maandudes istusin ma köögis maha, panin suitsu põlema ja hakkasin eesti keelt õpetama. score
Kuigi sellest ei olnud mitte mingit kasu, sest Kaisa ikkagi oli järgmine päev katsetel sama loll nagu alati. Ok, juhtub.
Neljapäeval oli Kristiina sünnipäev, sõin Sergeiga hommikust (ta isegi pakkus, et võib mulle süüa teha.. oh god ma armastan selliseid mehi) ja kunagi õhtupoole sain mingis tunnelis Kristiina, Ossu, Miku ja Joonasega kokku. Mõne aja pärast olin ma Tapperis Kristiina ja Joonasega.
Öösel nautisin Kristiinaga võrratut und Joonase väikese venna toas.
Järgmise päeva hommikul kappasin kergel sammul mööda viru keskust Inna töö juurde, endal Catnapi kleeps eelmisest õhtust jala peal. Innat ei olnud tööl ja ta ei võtnud telefoni vastu ja ma läksin närvi. Lõpuks võttis Xena vastu ja ütles, et Inna on kodus. Oligi, lasi mu sisse, pesin juuksed ära ja passisin niisama. Üritasin magada, aga see ei õnnestunud.
Xena tuli koju, Inna läks ära, kuue paiku helistasin Kristiinale ja sain tema ja veel mingite tšikiitadega kokku. Ma ei mäleta, miks me baltas käisime, igatahes töllasime mööda linna ja lõpuks läksime Aabu juurde.
Enam-vähem on teada, kes seal olid, üle-eelmine postitus haha.
Monaga tehtud ebaõnnestunud sõbrapilt on eelmises. Minuga või minust on üldjuhul võimatu pilti teha ja keegi polnud seal nii andekas. haha :D
Ja jälle ma terve õhtu mõtlesin, et kas ma olen nüüd piisavalt ebakaine või mitte.. ja jälle ma olin üks viimastest äravajujatest, god damn.

Kolme tunniga sain kirjutatud. Success!
Ja Robi üritab minult juba üle tunni aja topless pilti saada, lubab natuuras maksta ja puha. Edutult.

Ütleme nii, et üks kuuendik mu ees vedelevast paberist sai üles kirjutatud.
Coffee time.

2011-03-30T21:45:00.004+03:00

Mingid pildid, mida ma pole viitsinud siia tükk aega panna, kuid mis iseenesest võiksid siin olemas olla. Kirjutada tahaks, aga ei viitsi. Homme võibolla. Siis tuleb pikk ajuvaba postitus, valmistuge selleks. Kui täna koju jõudsin, siis jäin kohe magama (haha, nagu alati) ja nägin hullult head unenägu. Oh..

tehke midagi nunnut khihihihihihhi

http://www.formspring.me/monikamonikaaa

Day 26. A day you could listen to all day without getting tired of

2011-03-26T03:16:00.004+02:00

well ma tegelikult kuulen seda laulu üsna esimest korda..

oh ei kuule ka

aga ma istun kristiina süles, aabu pool ja ma vist helistasin kaisale ka mingi aeg

aap magab ja ilja töllerdab ringi

monaga tegin sõbrapilti mis ebaõnnestus

aga no oh jah

kristiina teeb mu selja taga reidikaid

ta on haiglast

mine putsi purjus peaga kirjutatud postitused on maailma parimad

ma imestan kui m,a suutsin selle pealkirja ilma vigadeta kirjutada

ma ilmselt hommikul kahetsen natukene

pohhui

Day 24. A song that you have danced to with your best friend.

2011-03-22T15:26:00.002+02:00

Best friends*. Kui kaks tšikki viimati siin käisid ja see laul koguaeg raadiost tuli.
Ma naeran haha.. :D
Hiljuti tõmbasin need pildid ka arvutisse, ma igaks juhuks neid siia ei pane, sest ma ei usu, et kumbki neist selle üle kuigi õnnelik oleks. Aga ma naeran ikkagi, tore oli.

Hälis just helistas, ta on Tallinnas ja mind ei ole. W.T.F. Homme peab end kindlasti platsi vedama ja tema Saaremaa-seiklusi kuulama, Kristiina tahtis ka, et ma talle helistaksin.
Huiznajet kuhu ma lähen, aga no, platsis peab olema. Igaks juhuks.
Halb uudis on see, et Vikaaa ei jää reedel tlna. Böö

Ma magasin kõikide koolide sisseastumiskatsed maha ja prantsuse lütseumi ma ei lähe ju

Day 22 & 23

2011-03-21T15:16:00.003+02:00

Day 22. A song that someone has sung to you.

Ta oli ja on endiselt idioot, aga kõigest hoolimata suutis ta mu hetkeks naeratama panna. Kõik ei suuda seda.

Mul oli väga sitt tuju ja ta hakkas kui tellituna minuga msnis rääkima. Küsis, kas ma tahan, et ta laulaks midagi.

Ja seda ta tegi.

Day 23. A song that you cannot stand to listen to.

Sest see käib närvidele. Simple. :D

Peaks endale mingi tegevuse leidma. Midagi sellist, mis võtaks kogu mu aja ja mul ei jääks üle muuga tegeleda (aka et mul ei oleks aega oma väikest vaest peakest mõttetu pasaga sisustada ja selle tõttu hullu musta auku langeda). Midagi sellist, tänu millele ma jään öösel kohe magama, mitte ei tõmble nagu hullumajast põgenenu ühest voodi otsast teise ega lähe öösel maja peale kondama ja avasta, et kell on neli hommikul. Midagi sellist, millest kasu ka oleks.
Aga ma ei leia sellist tegevust, sest ma olen niivõrd igav ja püsimatu. Bhah.

Tallinna peaks minema. Huiznajet kuhu, aga tahaks Rakverest ära. Ideaalne variant oleks see, et ma võtaks oma maja kaasa ja paneks selle kuskil maha, sest varem või hiljem hakkan ma oma jumalikku voodit igatsema :D, aga no nii ei saa. Kunagi reede paiku tuleb ljubimaja Oo Reemetiga ka.
Oh, ma ei tea. Homme või hiljemalt kolmapäeval peab selle plaani teoks tegema.

Telefoni peaks ka parandusse viima.
Ma armastan oma õde

Day 21. Your favourite song.

2011-03-19T20:44:00.003+02:00

Lemmikud vahetuvad mul väga tihti, aga terve eilse öö ja tänase päeva on see taustaks mänginud. Kunagi kirjutas Gerda selle loo mulle kuskile paberi peale, aga ma unustasin selle ära. Siis rääkis Freddy mulle ükspäev, et ta nii pikalt on ühte lugu otsinud ega leia seda. Lõpuks leidis ja see oli seesama lugu.

Ah right.

Sellest laulust ma vist ei tüdine kunagi ära. Mitte kunagi.

Tühi, väga tühi ja tühjus kombineerituna lootusetuse, pruuni Philip Morrise ja ülemõtlemisega pani mind liigutama.
Täitsa rahul olen. Tulemusega.

Muidugi ma valetan. Sa valetad ka. Kõik valetavad.
Need, kes ütlevad, et nad ei valeta, on suurimad valetajad.
Valeta nüüd ja ütle, et sa saad minust aru.
Muidugi ma valetan. Kõik valetavad, ilma et nad aru saaksid.
Sulle ma ei valetanud. Kuigi oleks pidanud.

[---]

..sest ma olen halb inimene ja ma ei eeldagi, et sa kõik detailselt kokku paneksid ja suure pildi kätte saaksid.
Halb inimene, sest ma tahan, et teised inimesed oleksid kurvad. Et nad tunneksid end üksikuna. Et nad nutaksid end kuuvalgetel öödel magama ja näeksid õudusunenägusid. Et nad tunneksid end väärtusetuna. Et neil oleks võimalikult halb.
Kui ma leian mõne sellise inimese, siis ma olen õnnelik. Tema ei ole.
Ja see teeb mu veel õnnelikumaks.
Ma ei taha paljusid inimesi aidata, sest ma ei taha, et neil parem hakkaks. Ma ei näe sellel vajadust.
Kannatagu. Piinelgu. Lasku käia. Ma naudin seda. Nad on selle ära teeninud.

Kahjuks on enamus inimesi õnnelikud või siis tulevad mõne minust parema inimese toel oma nn. "mustast" august välja. Kui nad ei olnud õnnelikud, siis nüüd nad on. Nad saavad sellest üle. Läbi tule ja vee, aga nad saavad.
Need õnnelikud inimesed ütlevad mulle üksteise järel, et ma positiivsem oleks. Nad on õnnelikud, sest kõik teised nende ümber on õnnelikud ja see teebki neid õnnelikuks.
Nad on head inimesed.

Teisipäevast alates olen ilmselt Tallinnas, olge kiisupaid ja helistage mulle kurrnäu.
Reedel tuleb Viktoria ka. Oo Reemetiga.
Ja enne kui mul meelest läheb,

Happy birthday, pretty woman,
ma tean, et sa oled palju paremat ja originaalsemat õnnitlust väärt, aga mu kujutlusvõime ei ole hetkel väga töökorras.
Naised ees, siiski.
<3>

poleks pidanud

Day 19/20. The first/last song alphabetically in your iTunes.

2011-03-18T22:07:00.003+02:00

See on esimene. Täitsa ok bänd on, mingi aeg oli hull vaimustus (see oli see suvi-sügis, kui Hälis koguaeg minu juures mitte midagi tegemas käis). Nende nn. "vana" imago on palju parem kui praegune, vanad lood on miljoooon korda paremad kui uued imo. Aga nüüd nad tulevad Eestisse ja kõik nende fännid on nii hulluks läinud ja ületähtsustanud selle asja, et see on oma võlu kaotanud mu jaoks.
Nagu Twilight. See oleks palju parem, kui kõik sellest ei plätraks koguaeg.
Haha veider võrdlus.
Aga Jared on hot, seda ma kahjuks/õnneks eitada ei saa.. tahaks nüüd A Requiem for a Dream'i vaadata.

See on viimane. Ma täpselt seda versiooni ei leia, mis mul on - mul on natuke aeglasem. Parema kvaliteediga ka. Väga palju parema kvaliteediga.

Gordejev on minu peale kõige vihasem.
Kolm ainet jäi hindamata.
Selle saab korda. Vabalt.
Kolm korda arvasin täna, et olen sellel veerandil Lorenaga viimast korda väljas ja tõmban tumesinist L&Mi. Kõigil kolmel korral arvasin ma valesti.
Proua Raja tahtis mul eile geograafia hindamata jätta ja täna avastas, et ta saab mulle tegelikult nelja panna. Täitsa armas.

Tahaks Tallinna kuhugi kooli katsetele minna. Äkki saan sisse isegi. Kui just juba hilja pole.
Oleks armas.

Document One on Tallinnas ja mina ei ole.
See pole põrmugi armas.

Mul on mingid vastikud keskendumishäired.
Pole samuti armas.

Tahaks juua. Palju juua. Ja olla armas.
Aga see vaevalt et õnnestub.

С Днем Рождения, красавица,
ehk siis mu ljubimajal on sünnipäev. Jooge mällu end.
Oleks ju armas, eksole, eksole.

Day 18. A song that you love but rarely listen to

2011-03-17T11:27:00.002+02:00

Florence & The Machine meeldis mulle esimesest korrast, kui ma teda kuulsin, ja siiamaani meeldib. Ta vahepeal lihtsalt kuidagi.. ununeb. Aga siis tuleb jälle meelde.
Tohutu inspiratsiooniallikas. Love her :3

Nojah, mu vasak silm on verd täis ja ma olen maailma kõige kaunim elusolend kahtlemata, eile tulin poole päeva pealt koju, sest ma lihtsalt ei kannatanud päevavalgust. Kolisin koju jõudes keldrisse magama, thank god et mul seal mingi kolm diivanit on:D
Praeguseks on parem, silm on ikka punane ja läheb vaikselt paiste ka, nagu oleks jalaga näkku saanud haha, täna maxvolume'le ei jõua ilmselt, millest on kahju nuuksnuuks. Homme võiks end küll kooli vedada, Lorenaga võiks kolmanda vahetunni ajal üle lauskjää koperdada, kuulda, kuidas Meelike mind mu selja taga klatšib ja muud paska.

tahaks suve raisk

Day 17. A song that makes you want to dance.

2011-03-15T22:32:00.004+02:00

Sest see on lihtsalt nii catchy. :D
Keijo saatis kunagi, haha.
Ja üleüldse kõik laulud, milles vähegi tempot leidub. See pask, mida raadiojaamad mängivad. Ma aelen kõige järgi.

Copy-paste Kaisa ajaloo tv'st sai just valmis, see tšikk oli osad asjad minu tv'st ka ära teinud, appi ma armastan teda nii väga!
Homme RG'sse vaatama, kuidas Hälis põrandaid peseb. Ja mõnda muud asja ka teeb.

Mu silm on jälle kaunilt punane, kes seda näinud on, see võib ette kujutada, kui kohutavalt kaunis ma välja näen.
Inglise keeles jäi mingi töö lõpetamata, sest ma ei näinud, mis seal kirjutatud on.

Freddy on endiselt jobu.
Varsti, varsti, liigagi varsti

Day 16. A song that has made you cry.

2011-03-14T12:56:00.003+02:00

Kaks tükki tulid automaatselt meelde.
Ma ei jaksa palju kirjutada. Hommikul oli mul max 15 minutit, et end inimeseks teha, süüa ja uksest välja saada. Ma ei leidnud lakki, kulmud olid olematud ja ma pidin vcel mingisuguseid Kaisa asju otsima, mida ta tagasi tahtis saada.
Lorena suutis mind jälle pärast kolmandat tundi välja vedada.
Madli tegi mulle tund aega soengut. Hoolimata ta pingutustest näen ma suht sitt välja ja ma ei suuda ära oodata selle nädala lõppu.
Ja kevadet. Ma vajan seda. Ma ei jaksa olla selles sitas "talvemasenduses". Selle aasta talv oli kuidagi eriti räige ja eriti karm mu vastu.
Just ühendasin paar asja omavahel, midagi ei muutunud - jah, talv oli jube. Selle aasta algus oli ka jube. Peab paremaks minema, lihtsalt peab.

Okei, ma tean suurepäraselt, et ma ei usu ühtegi sõna, mida ma kirjutan.

Aga see lihtsalt.. ma isegi ei oska öelda, süstib? mingit veidrat tunnet sisse. Mitte sellist, et jah, ma nüüd olen sajaprotsendiliselt kindel, et kõik läheb hästi. Aga midagi taolist, et..
et ma elan selle üle. Kuidagimoodi. Miljon korda pikali lennates. Ära eksides. Kartes kõike tundmatut. Katseeksitusmeetodil.
Ja tead, miks ma selle kõik üle elan.
Sest isegi kui see oleks mu suurim soov - mul ei ole mitte mingit kuradi teist võimalust.

asdfghjk.

Day 15. A song you love singing along to.

2011-03-13T14:30:00.003+02:00

Ma laulan kõigele kaasa, mille sõnu ma vähegi tean. Siis ka tihtipeale, kui ma seda teha ei tohiks.
Oh, kui ebaviisakas minust.

Paras bitchin' laul. Äratab ellu küll.

Eile tulid Hälis ja Kaisa siia, Kaisal oli plaan koju minna, sest "tal tuleb solfis eksam ja ta peab õppima", aga sittagi ta jõudis sinna. Niisama töllerdasime ja klatšisime ja mõnitasime ja arutasime elu üle, chill oli. Lõpp läks kuidagi.. perse, aga süüdistage Kaisat selles, see oli tema idee :D
Hommikul läks ta esimesena minema, juba kuskil üheksa ajal, Türile. Jõin Hälisega lattet ja vahtisin filmi, siis ta läks ka koju. Ma nägin hullem välja kui ükskõik milline zombie, seega läksin käisin pesus ja ärkasin enamvähem ellu.
Süüa tahaks.
Ma suutsin end eile öösel kontrollida. Ma oleks äärepealt alla andnud ja teinud seda, mida ma sisimas tungivalt teha tahtsin.
Aga ma ei teinud. Sest ma kartsin, et ma kahetsen seda hommikul.
Pfff.

Tahaks Kristiina bday pilte siia panna, but blogger is a bitch.

Day 13. A song that remids you of a former friend.

2011-03-11T15:29:00.004+02:00

Ma saatsin selle kunagi talle. Talle meeldis.
Ilma mingi tagamõtteta, muidugi. Ta oli üks mu parimaid sõpru, bljäd.
See laul tuletas talle omakorda ühte tüdrukut meelde ja ma siiamaani mäletan üliselgelt, kuidas ta seda kirjeldas mulle.

Täna ei käinud kuskil, passisin kodus plaaniga oma tegemata töid järgi tegema hakata, aga ilmselgelt läks see plaan kergelt perse.
-Ta sai täna haiglast koju. Lollakas tahtis ise siia sõita, kuigi alles paar päeva tagasi ta nö. "õppis" jälle istuma. Ma kartsin kõige rohkem seda, et kui ta ükskord koju jõuab, siis ta on selline zombie ja ei liigu ja on näost valge ja muud paska, aga ei. Kõbus tegelane on, töllerdab mööda maja ringi ja viimased pool tundi üritab ta mind veenda selles, et ta on suitsetamise maha jätnud.
Hähä.
Kuskil aprilli keskel läheb ta haiglasse tagasi, poolteist kuud keemiaravi. Kõike ta seest ei suudetud välja lõigata, midagi jäi alles, võimalused on 50:50. Ta elab selle vabalt üle, ta on liiga tugev, et sellise asja pärast murduda.
Ta haiguslugu on köögis laua peal. See on väga pikk. Ma ei julge seda lugeda.

Muide, blogi sai uue kujunduse, sest mul oli surmigav. Ma ei tea, kuidas see mulle sobib, võibolla vahetan varsti tagasi, kodusem olla haha.

Sain just teada, et Vika sünnipäev jääb ära. TÜRA.
Aga kohe peale seda tegime Vikaga uued plaanid. FUCK YEA.
Alates 19ndast või siis natuke hilisemast olen ilmselt Tallinnas hui teab mis ajani, seega võite vabalt helistada mulle jah

"Tead.. Sa lõhnad nagu fuck-up."
"On see hea või halb?"
"Hea."

Day 12. The last song you heard.

2011-03-10T19:19:00.002+02:00

Mängis taustaks, kui ma pesuväel mööda maja ringi patseerisin ja tegevust otsisin.
Alguses oli hea päev, siis läks veel paremaks ja lõpuks lendas kõik perse.
OH how typical.

Väga veidrad mõtted olid peas, kui ma koju jõudsin ja oma tavalise koha all poolpimedas toas sisse võtsin.
Ma ei räägi neist, sest mul on ülisitt olla ja ma ei suuda eriti keskenduda.
Ma sõin nii palju, nagu ma tavaliselt söön umbes kahe nädalaga.
Ma vist aiman, mida ma varsti tegema hakkan.

Sitt on.
ausalt

Day 11. A song on the soundtrack of your favourite movie.

2011-03-09T20:05:00.002+02:00

Läbi aegade üks lemmikuid, kõik on ilus selle filmi juures. Alustades Nicolega, lõpetades.. kõige muuga.
Rääkimata Lady Marmalade'st, eksole, aga see laul jäi lihtsalt ennem ette.

Põldma ütleb mulle pea-aegu iga päev, et ma olen seksikas. Ma vist peaks seda komplimendina võtma hakkama.
Mul ei ole tuju, ma istun jälle üksi kodus, ma ei taha midagi teha, ma ei taha kedagi näha ja ülinõme on nii. Kaks järgmist nv'd on sisustatud. Loodame, et siis samasugust ebanormaalset tuju pole.
Fuck you. And fuck her too.

Day 09 & day 10

2011-03-08T15:53:00.002+02:00

Ma magasin eile terve õhtu ja hommikul magasin sisse ka veel. Cmn, endale hakkab ka veider tunduma.. kuidas saab üks elusolend nii palju magada ja ikka veel unine olla?

Day 09. A song that makes you hopeful.

Läbi aegade üks ilusamaid laule, mida ma kuulnud olen. Midagi konkreetset sellega ei meenu, midagi ega kedagi, aga lihtsalt need sõnad toovad naeratuse suule. Teebki lootusrikkaks vahest sellepärast, et äkki kunagi ma mõtlen kellegi peale ja kuulan seda laulu ja need kaks asja klapivad omavahel.

Day 10. A song by your favourite band.

Mul pole sellist asja nagu lemmikbänd, aga ma ei tea ühtegi Emarosa laulu, mis mulle ei meeldiks. Selliseid bände on veel, aga Emarosa oli esimene, mis meelde tuli.
Jonny Craig = GOD.

Mulle ei meeldi inimesed, kes mulle tänava peal vastu kõndidest väga laialt naeratavad.
Ma ei suuda kunagi otsustada, kas naeratavad sellepärast, et nad tunnevad mind kuskilt ikskohast/iksajast või siis sellepärast, et ma näen väga kole välja.
Ei tea.

Naistepäev on, kaunist päeva jätku, cykad.
Ma sain Priidu käest ühe suitsu asemel kaks. Ma ei tea, kas see oli viisakus naistepäeva pärast või lihtsalt kokkusattumus. Ok, tegelikult ma ei küsinudki ta käest, ma lihtsalt võtsin..
Mu kõht valutab.
Väga palju.
fuu.

Day 07 & 08 + kärberi 33 for the last time

2011-03-06T21:19:00.002+02:00

Laupäeval vedasin end Tallinna, lõpuks ometi.
Kõigepealt käisin haiglas (kes teab ja keda huvitab - ta näeb täitsa hea välja, kisab ja naerab nagu tavaliselt. kargab voolikutega ringi ja on muidu positiivne). Olin seal paar tundi, siis läksin Heleni juurde, sõin, tegin end enam-vähem korda ja siis läksin virru, sest ma avastasin, et mul pole mitte sittagi selga panna. Vahepeal helistas Madis, sain temaga kokku, plärisesin niisama, otsisime ümbrikuid ja lõpuks ta saatis mu bussi peale.
Ya, Lasnamägi. Viimane kord Kristiina juures siiski.
Andreas oli mingi ime läbi end kohale vedanud, Gertrud ja Silver olid, Kärri ja mingi ilus punapea oli, kelle nimi mul meelde ei tule. Tarzan ilmus kunagi ja mingi tegelane Frank or whoever ka. Merit oli ka.
Kõik oli ilustore, süüa oli (alguses), juua oli, kõik oli 5+. Keegi idioot leidis laua pealt hesburgeri kupongid, keegi idioot rääkis sellest Kristiinale ja tema nõudis kohe burksi.
Ma ei saanudki aru, kuidas see nii läks, aga mõne hetke pärast läksid kaks idiooti (aka mina ja Ossu) välja burksi tooma. Kell võis olla mingi 01.00-01.30.
Hesburger ei olnud üldse kaugel, paar minutit kõndimist ja oled kohal.
Me jõudsime tagasi umbes tunni aja pärast. Orienteerumine pimedas Lasnamäe lõpus on kahtlemata tugev külg. Niisama käisime Selis ja roomasime Peterburi maanteel ja niisama lendasid mingid kaks narkomaani peale. Andekuses ei ole keegi kunagi kahelnud.
Aga Kristiina nautis seda burksi!
Olin üsna kindel, et oh well, homme olen haige. Aga sitta kah. Kristiinal oli sünnipäev.
(või tuleb, pohhui.)
Praznik läks edasi, mingi aeg hakkasid kõik ükshaaval ära vajuma, ma vajusin ka kuskile kahe mehe vahele, well great success. Ma ei tea, kas ma magasin või ei maganud, ma ei saanud aru.
Hommikul nägin täiesti VÕRRATU välja ja ma ei viitsinud teha midagi selleks, et seda muuta. Gertu vahtis nii kaastundliku näoga mind vahepeal, et endal hakkas imelik. Olin kahtlemata kõige kaunim olend maamunal ja sellise kauni olendina suundusin ma kolme paiku ka bussi peale. Lasnamäe perseaugus asuvast putkast leidsin ma Viktoriale nii nunnu asja.
Laaberdasin Ossuga bussi peale, Ilja helistas ja rääkis sellest, kuidas ta eile odekat jõi. Ees istus mingi tädi, keda vist väga häiris tänapäeva noormeeste vulgaarne kõnekeel, sest ta tõusis vingudes püsti, hädaldas tükk aega ja läks järgmises peatuses kiiresti maha.
Well, okay. Lõbus oli vähemalt.
Siis läksime hessi sööma. Enne seda, kui ma sööma hakkasin, oli mul natuke sitt olla, kui ma lõpetasin, siis oli poole sitem. Aga see selleks.
Vahepeal tuli Birx kohale, Ossu patseeris temaga minema. Ma traavisin natuke aega mööda poode, ostsin šokolaadi ja muud nänni ja viisin selle kõik haiglasse. Natuke sain olla, kõik naissoost töötajad, kes vastu tulid, olid nii kurjad.. endiselt nägi ta hea välja, jooma peab palju, aga see pole midagi rasket. Neljapäeval saab välja vast, siis on 8 päeva möödas ja analüüside tulemused peaksid ka siis tulema.
Kappasin bussijaama, sealt bussi peale, bussis magasin ja natuke vahetult enne Rakveret ärkasin üles. Tahtsin takso võtta, bussijaama taga oli kaks tükki. Üks takso oli koos kaine juhiga ja töökorras, teine takso oli ilma kaine juhita, mingi pudel vedeles auto ees ja juht ise oli lääbakil rooli taga.
Welcome home, girl.
Pilte saate kunagi hiljem, homme näiteks, sest ma praegu olen tõesti liiga läbi, et neid arvutisse laadida ja siia toppida. I'm sorry.

Day 07. A song that reminds you of the past summer.

ja kui mõtlema hakata, siis Elmari raadio ja vene raadio ka.
+Teenage Dirtbag. selle põhjust tean mina ainult, aga ma ei saa aru, miks see peakski muudmoodi olema.

Day 08. A song that reminds you of your "first love".

"First love" on vale öelda, lihtsalt esimene inimene, kes minu vastu huvi üles näitas.

Kaks päeva korraga sellepärast, et eile jäi vahele. Ja mul on päevad üle loetud ja kõik on paigas. Vähemalt praegu, veel.
Ma lähen tõmban viimase Winstoni ära ja siis lähen magan end välja. Hui teab, kas ma jõuan homme kodust välja või mitte.
cya газёлы

Day 06. A song that reminds you of a best friend.

2011-03-04T17:05:00.001+02:00

See oli esimene, mis pähe tuli, muidu on neid väga palju, igasugused pupsiku-laulud ja muu pask.
Tema saatis no, sellepärast meenutabki.

Täna käisin põhikoolis kirjutamas, teemad olid sitad ja sitas tujus läksin sinna ka. Kirjutasin sellest, millest kirjutada tahtsin, nagu eelmine aasta, seega mingit head kohta vist sealt ei tule.
Aga pohhui on ka sellest, mida ma ikka veel ühe pastaka ja RKK kruusiga teen, eksole.

I do not have these eyes you speak of

Day 05. A song that is often stuck in your head.

2011-03-03T20:34:00.002+02:00

Kuna mind kummitavad pidevalt väga erinevad laulud, siis võtsin selle, mis hetkel peas kumiseb. Laurat tuleks süüdistada selles vist.. :)

Täna oli VÄGA sitt päev, ilmselt ma kirjutan ka kunagi sellest täpsemalt siia, aga mitte praegu. Osad teavad rohkem, osad ei tea midagi. Ma ise ka ei tea veel kõike päris täpselt, aga varsti saab teada.. loodetavasti.
Helistasin Hälisele pidevalt ja jooksutasin teda mööda kooli ringi.
Sitt päev oli, kohutavalt sitt ja ma nüüd vajan vaikust ja nikotiini.

Day 04. A song that calms you down.

2011-03-02T16:56:00.002+02:00

Ma ei oskagi öelda, miks, lihtsalt ta hääl ja üleüldse kõik selle loo juures mõjub kuidagi.. hästi.
Rahustavalt. Ilusalt.
Ükskord ma lasin seda lugu Kaisale, ta vaatas mulle segaduses pilgul otsa ja ütles,
"Monika, sulle on haigus pähe hakanud.."
Ilmselt.
Blogi pealkiri on ka sealt pärit, mäu.

Eile oli vene keel, proua Tige Tormilind patseeris kuskil matusel, iseseisev töö oli. Ma jäin klassi eest vastutama ja lõpuks istusin ma klassis koos Priidu ja Põldmaga, kes kasutasid Google Translatorit muidugi, et kirjutada oma sõbra kohta mingi jutt. (Come on?!)
"Mida veel kirjutada võiks?" päris Priit mu käest peale seda, kui ta oli kirjutanud maha Google poolt tõlgitud lause, mis eesti keeles oleks kõlanud "mu sõber on hea mootorratas". (Vene keele oskus on muljetavaldav, eksole?)
"Mu sõbranna Monika on väga seksikas?" küsis Põldma mu käest. "Selline sobiks?"
"Jep, kahtlemata, kirjuta üles."
Põldma on üldse kuidagi väga sõbralikuks muutunud. Varem oli ta vastik värdjas, nüüd on ta lihtsalt värdjas.
Esmaspäeviti ta küsib mu käest, kas mul on pohmakas, sest tal küll on ja vahel räägib niisama elust.
Ärikas, bljäd.

Nüüd on väga sitasti, sest ma hakkan JÄLLE haigemaks jääma, aga ma ei tohi seda teha. Asi on väga väga väga halb, sest ma pean laupäeval Kristiina sünnipäeval platsis olema ja noh, ma nagunii olen ka, aga.. ma tahaks tervem olla selleks ajaks.
Endal oleks parem.

"if i was good, i would push you away. if i was good, i would run and never look back. i would give you a breath of clean air and a quiet meadow and kiss your cheek and wish you luck. i would hope nothing but sweet summer nights for you and tranquil winter mornings. oh, but instead, i am hoarding you close. instead i am letting you build shacks in the middle of my emotional turmoil, and gnashing them with my beggar's teeth. i am selfish and wrong. i am a cancerous body exploding out of control. i can't stand the thought of taking death from you, and i can't stand the thought of another cotton-dress-smile giving you life, and i'm caught in the crossfire of my wants riddled with bullet holes. i'm tired and i'm mourning and i'm selfish and i'm hating myself --

and, worst of all, i am in love.
i kill what i love, and i am in love."

Day 03. A song that reminds you of one/both of your parents.

2011-03-01T19:16:00.002+02:00

Ei pea olema mõlemast, eksole? Ma ei unusta ilmselt kunagi, kuidas mu isa 5 aastat tagasi oma juubelil koos oma lätlasest vennaga vanast garaažist tuli ja seda täiel kõril laulis.
Kell võis olla umbes kolm-neli hommikul.
Kui nad ükskord üles ärkasid, siis nad muidugi seda ei mäletanud.

Day 02 - A song that reminds you of your most recent ex-boyfriend/girlfriend.

2011-02-28T22:35:00.004+02:00

Well..

võibolla? Mul ei olnud temaga mingit ametlikku suhet kui sellist, hui teab mis asi mul temaga oli/on. Keeruline värk ühesõnaga, aga eks näis, mida aeg teeb ja mida mina teen ja mida tema teeb. Ma üritan väga sellest mitte liiga palju mõelda.
"Most recent ex" ei ole küll väga õige öelda ta kohta, aga mul ei tule kellegi teisega midagi konkreetset meelde, ta on ainus, seega I'm sorry =D
Enne kui ma hoogu satun ja jälle pool kilomeetrit maha halan, tuletan ma endale meelde, et ma pidin siia kõigest ühe laulu lisama ja pikk nuuksuv emane postitus ei ole üldsegi vajalik.

Eile sain nii nunnu kirja ühelt kutilt, kellelt ma poleks osanud seda oodata. See oli no niiii armas, et ma ikka veel loen seda ja naeratan nagu idioot.. võiks tihemini selliseid üllatusi sellistelt inimestelt saada, elu oleks kohe ilusam =)

2011-02-27T21:01:00.003+02:00

Kuna mul puudub igasugune tõsiseltvõetav elu, siis ma proovin seda teha. Mulle tähendab see lihtsamat päevade loendamist teatud põhjustel, teile igapäevaseid tüütuid postitusi. Andke andeks :D
Alustan ka täna, sest mul pole PÄRISELT midagi paremat teha.

Day 01 - A song from your childhood.

Sest mul oli kottpükstes gangster õde, kes tegi pidevalt kõhulihaseid selle laulu saatel ja nakatas mind ka. Lauluga, mitte kõhulihastega.
Sittagi aru ei saanud, aga sõnad olid peas ja no - kui vana ma võisin olla? 7-8? - käisin päevast päeva ringi ja räuskasin seda. Kujutasin ette, et olen hull staar.. kahe helepruuni patsi ja peavõruga.

Isegi praegu on täitsa hea laul.

2011-02-21T17:42:00.005+02:00

"Sa oled ainus meessoost elusolend, kes hetkel mu peal nii rahulikult magada saab. Tunned sa end erilisena?"
Mu kass vahtis mulle oma tavalisel sinisilmsel idiootsel pilgul otsal ning mitte ükski karv ei paistnud reetvat asjaolu, et ta tunneks end selle teadmise tõttu põrmugi erilisemana.
"Sa magad minuga üsna tihti samas voodis. Saad sa aru? Sa käid mu kappides ringi ja ronid mu kõige ilusama jaki peale ennast lakkuma. Suurema osa päevast vedeled sa minu toas. Sa oled mind näinud igas olekus. Ükskord ma tulin täis peaga sinu juurde ja naersin sulle kõrva, sest mul oli nii naljakas, mäletad?
Aga see vist ei pane sind endiselt end märkimisväärselt erilisemana tundma, eksole?"
Ta keeras pea viltu, pilgutas ühte silma ja paistis olevat segaduses.
"Sa passid nagu kuningas mu rindade peal. On sinus mingisuguseid mehelikke jooni ka või ei ole? Oh, sa võiksid vähemalt sellegi pärast end natukenegi erilisena tunda, ole kallis."
Ta tõmbas keelega üle nina.
"Ei, Simba, ma ei anna sulle süüa," ohkasin ma raskelt ja tõstsin ta maha. Mu piimaga tee oli ammu ära jahtunud ja film, mida ma niivõrd-kuivõrd jälginud olin, oli läbi saanud ja selle asemel käisid taustaks TV6'e uued pornoreklaamid. Kuskil köögi teises otsast kostus mingit kolinat, kuid see oli kõigest seesama kass, kes kanakonti mööda põrandat ringi transportis.
Imelik.
Ma jälgisin 10 minutit pingsalt, kuidas mu kass kanakonti sööb.
Väga imelik.
Siis ma hakkasin naerma ja sain aru, et ma olin just pidanud maha ühepoolse dialoogi ühe karvase neljakäpalisega ning avastanud, et vastu maad kõlksuv kont võib olla kohutavalt põnev meelelahutus.
Ma mõistsin seda ka, et kell oli üsna palju ja ma oleks pidanud magama, nagu mu ema oli mulle paar tundi tagasi soovitanud. Ning seda, et kõik ei ole päris nii korras, kui peaks.
Simba suundus uut konti valima, millega põrandaid määrida ja ma leidsin, et pean kõige kiiremas korras suitsule minema.

Täna käisin arsti juures, targemaks ei saanud, midagi kindlat ta ka ei öelnud - ole nii kaua kodus kui tahad, söö mis tablette tahad, tee mis tahad ja küll sa kunagi terveks saad.
Tore oleks.
Päeva passisin üksi kodus, aelesin ringi.
Liiga palju õelaid mõtteid tekkis. Liiga palju. Ja ma nautisin neid.
Ma nautisin täiel määral mõtteid sellest, kuidas ma kellegi elu totaalselt perse keeran. Kuidas ma keeran ta vastu kõik inimesed, kellest ta hoolib. Ma ei ole mingi väärtusega, seega minu kaotamine poleks teab mis tähtis, aga kõik teised, kõik need, kes talle korda lähevad - kuidas nad tema elust ära kaovad. Kuidas ta on üksi, kuidas ta on murtud, kuidas ma suudan ta külma loomuse jugadena ta silmadest välja voolama panna. Kuidas ta soovib, et ta poleks mind kunagi kohanud, sest see valu temas on väljakannatamatu.
Kuidas ma hävitan kõik, mis talle vähegi korda läheb, kuidas ma muudan teda - muudan teda nii, et ta ei unustaks kunagi seda, kuidas mu nimi kõlas läbi ta kuivade huulte, et ta ei unustaks kunagi seda, kuidas kahepalgelisus haiget võib teha ning et ta vannuks omaenda tühise südame nimel, et ta kunagi enam nii ei tee.
Ma kujutasin seda kõike detailselt ette ja ma ei tundnud ennast halvasti - pigem vastupidi. Ma tundsin end nii hästi, kui võimalik ja võimaluse korral ma oleks jooksnud uksest välja ja kõik need oma plaanid teoks teinud.
Ma ei mõelnud sellele, kuidas mul endal parem hakkaks. Ma mõtlesin sellele, kuidas teha nii, et tal oleks miljon korda halvem kui mul.
Ja nad ütlevad, et Vähi tähtkujust inimesed on kõige südamlikumad. Sittagi.

Kuidas sa suutsid? Kuidas sa said? Kuidas sa võisid?!?!
Sa said, mis sa tahtsid. Mida kuradit sa veel minust ootasid? Tahtsid topelt?
Mine putsi, mees!
Need on kolm ainsat sõna, mida ma olen hetkel suuteline oma kurgust välja pressima. Ma käin ringi nagu kuutõbine, ilma et mul oleks aimu, milleks see vajalik on, ja korrutan aina neid kolme sõna.
Mine putsi, mees.
Mine putsi, mees.
Mine putsi, mees.
Mine putsi, mees.
Mine putsi, mees.
Mine putsi, mees.

Ei leidnud siis ega leia ka praegu mõtet sellel.
Ei ole ju erilist loogikat selles, et sa räägid ühele tüdrukule, et sa tahad teda niiiii väga, et pead talle keset ööd sõnumeid saatma ja seda ütlema ja siis lähed teise tüdruku juurde, räägid talle sama asja ja paned teda.
(Samas, ma ei süüdista teda selles - kui ma oleks mees ja mu läheduses viibiks selline võrratu naine, siis ma oleks sedasama teinud. Ausalt. Teeks ka praegu, kui võimalus oleks.)
Aga no mida kuradit ta minust piinas siis? Oleks mu rahule jätnud, ma oleks halanud natuke aega ja siis sellest vaikselt üle saanud.
(Hah, keda ma lollitan - ei oleks ma midagi sellest nii kergelt üle saanud, ilmselt siiamaani vaevleks selle küüsis..)
Sest ausalt, ma uskusin teda, ma sundisin end uskuma. Mul oli lootust temasse, lootust ja usku - usku temasse siis, kui ma iseendas seda kõige vähem leidsin, ma lootsin, et ta hoiab mind püsti. Et ta ei lükka mind pikali, vaid hoiab edasi, kõigest muust hoolimata.
Roheline Marlboro mu mantli taskus väheneb tunduvalt kiiremini, kui tohiks.

Vahest ma reageerin lihtsalt liiga palju.
Ma ei taha teada, kas teda huvitab veel miski või..
Ma ei taha teada. Vähemalt mitte praegu.

Tükk temast on niigi koguaeg minu küljes ja ma ei suuda end veenda seda ära võtma, seega jah, las ta jääb sinna, kus ta on.

Ma ütlesin, et midagi juhtub. Ma teadsin, et midagi juhtub.
Juhtuski.
Mul on nii sitt olla. Ma ei ole suutnud normaalselt süüa juba päris pikka aega ja nüüd tuli see "reality-crash" veel nö. boonuseks.
Mu 34-suuruses teksad kas kasvavad või ma kahanen kummalise kiirusega.

Kõik saab korda. Kunagi. Kindlasti mitte praegu. Aga kunagi.
See oli mõeldud lohutusena, aga kui ma ütlen seda oma peegelpildile, siis tahes-tahtmata kõlab see rohkem ühe jubeda mõnitusena.

Breathe in.
Breathe out.
Breathe in.
Breathe out.

Fariza says:
aga minuarust mu pisike nunnnuke.
väärid sa kedagi paremat
sest sa oled üks fucking eriline veidrik :D
ütlen armastusega :D

Fariza says:
(L)
kurat ma armastan sind : D

they say that love is forever, your forever is all that i need

2011-02-15T23:42:00.003+02:00

alati on hea olnud

2011-02-07T23:00:00.002+02:00

Kas sa tead, mis päev täna on?
Esmaspäev. 7. veebruar.
Mis päev eile oli?
Pühapäev. 6. veebruar.

Mõtle natuke. Mõtle veel.
Kas sulle tuleb midagi meelde? Meenub sulle midagi?

Ei meenu. Hah, seda ma arvasingi.
Mulle küll meenub.

Naljakas, eksole.

nimekirjad

2011-02-02T19:04:00.005+02:00

7) 1) ehk siis inimesed, kes mulle ei meeldi, kas põhjusega või põhjuseta

üks teatud blond ja üks teatud brünett cyka, eriti nende kahe kooslus
"ma ei oska" cyka
Alan pealetükkivas olekus (musi kiisu kalli pai)
Gustav, kui ta ei saa aru, et ma temaga suhelda ei suuda
kiilakad ossid
minust 2 maja edasi elav vend
kunagi Nordi poes töötanud lühike prillidega punapea, kes nõudis ühe kurgi eest poole rohkem raha
valdav enamus inimesi, kelle nimi on Riho või Jaanus
Margus
päris palju cykasid
Jürgen
koledad taksojuhid
naissoost taksojuhid
turvamehed
liiga head inimesed
Karmeni ema
Lasnamäe R-Kioskis töötav loll blond hoor, kes ei oska eesti keelt ja kes üritas minult raha varastada
paksud inimesed
paksud retuusides inimesed
Maie Karus
mu tädi Maia, kes laulis kunagi Elektras
inimesed, kes arvavad, et Jeremy Kapone on midagi vähemat kui ülihot
kahe hambaga mees Selverist
Sillu võikesiganes ta oli
Soome vanamehed, kes minuga pilte tahavad teha

7) 2) ehk siis inimesed, kes mulle meeldivad, põhjusega või põhjuseta

Pille
Freddy
Ossu
Kristiina
Julia
Fariza
Mona
Tarzan
Jeesus (sest keegi teine ei olnud suuteline minuga kell 8 hommikul Walterit jooma ja rindadest rääkima)
Meelike ja tema juuksed
ilusad mehed, kes mulle tänaval naeratavad
Gertrud ja tumblrlrlrlr aka masturbatingforlife.com
2 neegrit, kes ütlesid "OH MY FUCKING GOD THIS GIRL IS SO FUCKING...", kui ma neist keset ööd Tallinna vanalinnas mööda aelesin
Liis Põld, sest ta on nii sitaks ilus
Vika, Vika
Oo Reemet Raamat Neeme Kenneth Steven
Elise
Kristjan U... (???), kes tegi ohtralt komplimente mu dekoltee kohta ja kellel olid maailma kõige ilusamad silmad
Ilja
Kristen, kellel on blogger

Taavi kiskus mul ükskord selle nimekirja käest, kadus Aabu tuppa ja tuli mõne aja pärast säraval naeratusel tagasi. Ta oli teinud paar täiendust:

Taavi
Aap

7) 3) ehk siis inimesed, kes võiksid mulle vähem meeldida

palju inimesi.

2011-01-31T23:02:00.003+02:00

nad üldiselt ei meeldi mulle. nad on valelikud, silmakirjalikud ja isekad.
värdjad on, ühesõnaga.
mulle meeldivad mõned inimesed. või no, kas just meeldivad, aga mul on mingi kamm nendega.

kui ma teda esimest korda nägin, poleks ma uskunud, et kunagi on asjad nii, nagu nad praegu on. kuigi, kui mõtlema hakata, pole ma seda kunagi uskunud. ta tuli välja ühest kõrvaltänavast, seisis minust paar meetrit eemal ja suitsetas lakkamatult.
ta nägi hea välja.
ma nägin teda veel mitu korda. midagi ei juhtunud ja polekski juhtunud.
ühel hetkel ta lihtsalt tuli, istus mu kõrvale, vaatas oma kergelt kurval pilgul mulle otsa ja küsis, kuidas mul läheb. lihtne ja konkreetne küsimus. kuidas sul läheb.
teisel hetkel magas ta mu kõrval. ja see juhtus veel üks kord. ja ma ei kahtle, et see oleks vabalt võinud juhtuda ka kolmandat korda.
ja mitte lihtsalt maganud.
ta on üks neist, kellel on tüdruk ja üks neist, kellele ma ei suuda vastu panna. kõik on parimas korras, kui ma teda ei näe ega suhtle.

kui ma teda esimest korda kohtasin, nägin ma väga sitt välja. ausalt. mu meik oli laiali ja juuksed olid läbimärjad. tema ei näinud sitt välja, aga ta ei avaldanud mulle ka kuidagimoodi mingit muljet.
ta tuli mööda pikka alleed, naeratas ja läks minema.
ma nägin teda samal päeval veel. ma ei näinud endiselt kuigi kaunis välja, kuid sellest hoolimata sain ma temalt järgmise päeva õhtul kirja, kus ta ütles, et ma olen väga ilus.
ja siis hakkas ta mulle mõjuma.
ta mõjus mulle nii kaua, kuni ühel hetkel oli mul ta pihta üks kuradi suur ja vastik crush. naljakas oli see, et asi oli vastastikune.
midagi ei tulnud välja, see on tavaline juba.
tal on ka tüdruk ja ma ei suuda temale ka vastu panna. kõik on parimas korras, kui ma teda ei näe ega suhtle.

ja mitte et asi oleks nii, et mina käin ja luusin ringi, et kus on suhetes kutte, kellele küüned taha ajada.
ei ole.
nad tulevad ise mu juurde. ma ei suuda vastu panna ning jah, ärge muretsege - ma teen täpselt seda, mida ma tegema pean, ma vihkan end selle pärast.

see oli ammu, aga oli aeg, kus ma ei suutnud temale vastu panna. ta oli mu sajaprotsendiline vastand, aga miski ta juures tõmbas mind ning väitel opposites always attract oli täielik tõepõhi all.
ühel hetkel sai mul temast kõrini ning ma saatsin ta sõna otseses mõttes perse kõige külmemal ja südametumal viisil, mida ma välja suudan mõelda.
ta oleks kandnud mind kätel, ta oleks mind printsessina kohelnud, aga ma saatsin ta perse ja ma olin õnnelik, et ma seda tegin.
kui ma vahel teda nägin, siis mind ei tabanud mitte ükski kahetsusekübe - ma olin rahul, et asjad on nii, nagu praegu on.
ma nägin teda hiljuti ning ma mõtlesin, mis näo ta teeks, kui ma praegu tema juurde kõnniks ja teda kallistaksin ning kõrva sosistaksin, "mälestuste pärast".
ma ei teinud seda. ma ei tunne ta vastu midagi, pole ta vastu midagi kunagi reaalset vist tundnudki, see oli lihtsalt see ärevus ja muu taoline asi, sest kõik see toimus minuga esmakordselt.
me ei ole suhelnud väga pikka aega ning ma kahtlen, kas ma kunagi veel kuulen ta häält endaga rääkimas. ma ei ole kurb selle pärast, ma olen täiesti neutraalne. ma lihtsalt mõtlen sellele vahel. ma mõtlen, et kõik oleks võinud olla teisiti.
aga see selleks. sa ei saa muuta seda, mis on juba olnud, eksole.

ma olen mugavaks muutunud - ma olen harjunud kõigega, mida ma tean, ma olen muutnud selle enda jaoks iseenesestmõistetavaks ning ma ei kujuta ennast ette siis, kui midagi peaks muutuma. närvikõdi ei ole, ärevust ei ole, liblikaid kui selliseid ei ole ma juba ma ei tea mis ajast tundnud, kui üldse - peaks ennast üles äratama ning teadvustama, et kõik ei pruugi olla nii, nagu ma arvan.

peaks ennast üles äratama - tegelikult ma peaks vastupidi magama minema.
adios

2011-01-15T20:09:00.002+02:00

ma olin oma vanas garaažis, ja millegipärast koos.. temaga.
mu juures oli olnud pidu, kõik magasid üle terve mu hoovi, garaažis oli peale meie veel inimesi. nad magasid.
meie ei maganud.
ta libistas oma käe üle mu pluusi ning tugevdas haaret mu ümber. ta käsi liikus ülespoole ning ta sõrmed kleepisid end ümber mu kaela. ta tõmbas mind lähemale.
ta suudles mind. mitte nii, nagu seda tehakse nendes Ameerika armastusfilmides, õrnalt ja romantiliselt. see oli imelik. ta hingeldas, ta surus oma huuled hetkeks minu omade vastu, ta tõmbus eemale, ta hingeldas. ta keel leidis oma tee mu keele juurde, ma tundsin kuidagi ta naeratust, ma tundsin oma nahal ta endiselt jätkuvaid katkendlikke hingetõmbeid. ta hoidis kõvasti mu kaela ümbert kinni ning ronis lähemale talle omase toore järjekindlusega. see oli üks asi, millele ma vastu ei suutnud panna ning ma sulasin ta läheduses. ma tundsin oma ülahuult ta hammaste vahel, ma tundsin, kuidas meie kehad põimusid ainult neile teadaoleval moel. ma ei mäleta kõike, mida ta minuga tegi, kuid ma mäletan, et ma tundsin end hästi. ma ei usu, et selles oli süüdi vaid mu veres ringi pulbitsev alkoholikogus.
ta hingeldas ikka veel.

ma olin oma aias, seal tagapool, vana garaaži ees. laud oli aia keskel, ma suundusin sinnapoole, et endale uus kokteil teha. tühjad alkoholipudelid vedelesid mööda maad, kuid täis pudeleid oli endiselt väga palju. ta istus seal, kus üldiselt kasvavad mingid taimed, mille nime ma ei mäleta, ka üsna garaaži juures, mustsõstrapõõsaste vastas. inimesed olid ärkvel, kõik liikusid ringi, naersid, jõid, rääkisid. ta vaatas mulle otsa ning ma ei suutnud ühtegi emotsiooni või vihjet ta näost välja lugeda. ta lihtsalt vaatas mulle otsa.

ma olin jälle oma vanas garaažis. kõik kordus. ma tegin korraks oma silmad lahti, nägin ta täiuslikke näojooni ja ohkasin. ta avas oma silmad ja naeratas. keeled mängisid jälle oma seletamatuid mänge. ma olin nagu eriliselt ahvatlev magustoit, mida ta ei raatsinud korraga ära süüa, vaid hammustas korraks ja siis ootas. talle meeldis, kui ma ta alahuult näksisin ja sõrmedega läbi ta juuste tõmbasin, sest ta kurgust kostuv hääl oli palju enamat kui rahulolev.
tal olid ilusad juuksed.

ma olin jälle väljas ja kõndisin inimeste vahel ringi. ma rääkisin nendega ja võtsin vastu kokteili, mille mingi poiss mulle andis.
hea kokteil oli.
ta istus samal kohal, kus ennemgi, ja rääkis mingisuguste inimestega. ma läksin paari tüdrukuga sinna ning ühinesime seltskonnaga. me rääkisime ja naersime koos, kõik oli hea. ta pilk tabas uuesti mu pilgu ning me keerasime oma pead samal ajal ära. keegi pakkus välja, et ta läheb teeb uued kokteilid, ning suundus laua poole. veel paar inimest läksid temaga kaasa, kuid rahvast jäi siiski piisavalt alles. ta rääkis mingi poisiga, kui järsku ütles valju häälega üle terve aia,
"meie monikaga oleme need, kes täna lume sees mängima hakkavad."
( ??? ma ei saanud sellest kohast päris selgelt aru, aga seda lauset mäletan. ma ei suuda selle lause mõttest aru saada.)
kõik noogutasid mõistvalt ning jätkasid tegevust, mis neil parasjagu pooleli oli.

ma olin veel kord oma vanas garaažis ja tundsin veel korraks tuttavat kire, alkoholi ja talle omase külma agressiivsuse segunenud maitset oma huultel.
ma tundsin end hästi.

ma nägin teda veel pikalt, väga pikalt, aga ma ei mäleta kõike.
ma pole ammu kedagi nii pikalt unes näinud.
see oli väga veider unenägu ja väga veidral ajal.
kõige veidram on see, et enne seda, kui ma tulin siia plaaniga see veidrus üles kirjutada, nägin ma ta pilti. kogemata. ja ma tean, et tema nägi minu oma ka.

"When someone appears in your dreams, it's because that person wants to see you."
mis paneb mind veel sitemasse olukorda ja tekitab suures segaduses veel rohkem segadust.
vale aeg, vale koht, väga vale inimene, jah, ma tean.

ning palun, ärge küsige. ma ei räägi teile midagi.

kes see kuradi naine on? ma juba kaks päeva mõtlen, aga ma ei suuda välja mõelda. ta on niiiiiii tuttav. help.

PALJU ÕNNE OSSU :******

2011-01-08T21:54:00.004+02:00

hakkame jooma

2010-12-13T00:19:00.001+02:00

nice work, man.
bhah.. jah. muud ma ei oska öelda.
nice work, man.

pointless.

2010-12-03T17:51:00.001+02:00

"the point is:
there has never been a point
i am drinking from an empty cup
i am wondering why i am still thirsty
i am writing with an inkless pen
i am angry at my hollow words.
my car is rumbling under its breath
i turned it off five minutes ago
it sounds alive even though it is not

the truth is:
there is actually no truth
my tongue is ripped from falsehoods
it is dipped in sin like a candle string into wax
my bones are black and white, but mostly grey
i am muted even though i am howling
i believe myself even when i shouldn't
i don't believe in truth anymore
none of this is true.

the beauty of it is:
the world actually hates beauty
i hate beauty as fervently as the world
i still decided to dye my bones like the sea
i lied to myself and said i could be beautiful
i just coughed up ink, blood and pelvic shards
i discovered i wasn't actually beautiful at all
i consoled myself and said that beauty is a lie
i held myself at night and wished it wasn't

the funny thing is:
i laugh at unfunny things at unfunny times
i laugh at how i am shivering under a threadbare sweater
i laugh at how my car is humming even though it is dead
i laugh at how tears are sung about as if they are beautiful
i laugh at how when i cry, i am swollen-eyed and splotchy-cheeked
i laugh at how when i cry, i am anything but pretty
i still laugh and cry until i am hoarse and my throat is stripped
i laugh and cry and sound as if i am alive

the point is that the world is ugly
the truth is that i have been turned off for five years
the beauty of it is that i don't believe any of this
the funny thing is that you do"

Megan, ma armastan sind. Ausalt.
Freddy tahtis mind täis joota.
Ma tahan sind näha ja ei taha ka.

next please

2010-10-04T15:17:00.010+03:00

Väga sitt on, kui sa hommikukohvist ilma jääd.
Üsna haruldane nähtus minu puhul, aga näed, juhtus nii.
Ja kohe läks päev perse.
Tegelikult ei ole ilmselgelt sellel kohvil mitte mingit pistmist kogu asjaga, aga see lihtsalt läheb kokku kuidagi.

hoolimata 14st tunnist unest magasin ma sisse
ma ei jõudnud kohvi juua
mu juuksed läksid viie minuti pärast sassi
kuna kodus ei jõudnud, siis ma jõin koolis ja ilmselgelt ajasin endale kaela selle
passisin pool tundi all, üritades puhtamaks ja/või kuivemaks saada
mul oli telefoni aku kohekohe tühjaks saamas ja ma ei saanud oma sitapäevalugusid ka kuulata
mingi tšikk Lorena tuli mu klassi ja Hälis patseeris temaga terve päev ringi (kuigi jah, ma saan aru, miks ja milleks jne blabla..)
ma ei patseerinud, ma roomasin terve päev
keemias küsiti minu käest ülesannete asemel mingit kuradi teooriat, millest mul
õrna aimugi ei olnud
Heinakene sõimas mul näo täis, sest ma olin/olen nii loll plika
rahvast oli vähe koolis, sest suurem osa passis kuskil Viljandis ja jõi end perse/magas pohmakat välja, seega inglise keeles olime kolmekesi Hälise ja Oliveriga ja Oliver tegi mulle mingis kuradi sõnamängus pähe.. nagu, OLIVER
helistasin emale ja küsisin ta käest 3 korda, kus ta on, sest ta plädises peatumata sellest, kui palju tal tööd on
ühiskonda ei läinud, läksin koju, Karl sõimas mul teist korda näo täis sellepärast
mu ema küsis minult vähemalt 100 korda, mis mul viga on
ma olin oma võtmed ära kaotanud
ma ei leidnud telefoni laadijat üles
kõige parem PWD laul osutus mingisuguseks chipmunki-pasaks (s.t. see fail)
mul ei olnud ikka veel lagritsat
ma unustasin järgmiseks päevaks lilli tuua
ma ei saanud msni sisse

Ma tahaks kirjutada midagi, aga mdea millest.
haha
Ok, eile oli õpetajate päev, naersin ja magasin ja kui sul on avara dekolteega pluus ja su füüsikaõpetajaks on 12nda klassi kutt, siis ta tuleb otsejoones sinu juurde ja küsib, miks su töövihik täitmata on
success

Aga ma väga loodan, et see hiljutine muutus nüüd midagi väga perse ei keera, sest juba praegu on see värk üsna ohtlik
ja ma ei taha teada, mis juhtub siis, kui see reaalselt lähebki perse
Kõik see vaenutsemine ja mineviku näkkuhõõrumine..
..see oli viies-kuues klass ju. Srsly
palun, ei ole vaja midagi kuskile keerata

"It's sad when people you know become people you knew."
OMG kuidas ma vihkan neid lauseid, seda ja taolisi, mida kõik need tšikid topivad igale poole, üritades eriti tundelised ja sügavamõttelised olla.
Aga nii kurb kui see ka poleks, enamus neist lausetest vastavad tõele
kurat, ta oli nii oluline inimene, kuid nüüd.. ta on lihtsalt üks nimi mu msnis, kes minuga räägib ainult siis, kui tal midagi tõsiselt vaja on.
Ma ei näe teda tihti, üsna harva.. ja seegi on selline põgus, pinnapealne värk.
TÜRA.

Ma tahan, et Ta tuleks tagasi, ma ei tea, miks ega milleks, aga ma tahan. Ma ei saa temast puudust tunda, see on võimatu, aga ma ei kannata asjaolu, et teda lihtsalt EI OLE. Mitte kuskil.
it sucks man
Ja Teda tahaks ka niiiiiniiiiiiiniiiiii väga näha
IKKA VEEL
türa vol 2

Ja nahhui nii närvi ajab, kui sa ütled kellelegi ilusaid sõnu ja loodad, et ta tunneb ennast paremini või meelitatuna või noh, on üldse õnnelik, et ta tähendab kellelegi midagi
ja siis ta tuleb ja keerab su südamest öeldud sõnad sinu vastu ega usu sind ja situb kogu ilusa hetke ära
Nagu, ma ütlen väga vähestele midagi ilusat ja kui ma juba vaevun ütlema midagi, siis see on fucking TRUE mitte mingi loll vale, mille ma lihtsalt heast peast igavusest välja sülitasin.
Mulle lähevad tõesti väga vähesed inimesed reaalselt korda ja niii kuradi valus on, kui nad lihtsalt virutavad täie rauaga näkku sulle
päriselt.

Kõigi sõimamisel ma ka põhjust ei leia
mulle ei meeldi valdav enamus inimestest, kes mu ümber igapäevaselt ringi kappavad, aga lähen ma igaühega lambist tüli norima?
Ei lähe
sest sellel ei ole mõtet, kui sulle midagi ei meeldi, siis keera oma perse teisele poole ja leia midagi, mis meeldib. Laamendada ja lärmata ringi lihtsalt selleks, et olla mingi räme tough guy - kallis inimene, sa ei ole 12.

Azizal oli sünnipäev (kõike kõige ilusamat :*) ja Farizal aka lasna vägistajal tuleb ka, loodetavasti toimub ka midagi, siis põhjus end Tlna vedada.
Kuigi ma nagunii lähen see nädalavahetus jälle sinna haha. Mis teha, ma lihtsalt tahan kogu võimaliku aja seal olla ja oma aju Rakvere sitapeadest puhata.
that's the way it is

mulle ei meeldi üldse need kurvad laulud, aga

ma pidin need lisama siia

suht ainus laul PWD'lt, mis mul 10+ korda repeati all olnud on.

EGOBOOST +100000

Andreas. says:
kuigi mul oleks poh, kui ma agentuuri omanik oleks, paneks sind cosmo kaanele kohe kui saaks :D

Ossusavestheday @monikamonikaa Kui ma teeksin pornoajakirja siis ma skooriksin sind esimesena kaane peale

Freddy. says:
kusjuures, kaubaõpetuse tunni ajal mõtlesin :D
et sa oled tegelt maru lahe pliks :D sõimad aind maru palju :D
(ma sõiman ainult teda vahel jobuks ja bieberiks aga no ma ei sõima ma nokin :D)

oleks kõik mehed sellised..
oi bljäd
OI BLJÄDD

I drink coffee like water and I still don't know what to say

2010-09-28T20:15:00.003+03:00

Kaks päeva olen kodus maganud.
Ei ole elu, ei ole.
Eile käisin koolis ja kuna seal pole midagi paremat teha, siis seal ka magasin. Täna magasin ka.
Ei ole elu. Lihtsalt ei ole.

Eelmine nv oli.
Läksin laupäeval Tallinnasse, otsisin Madli üles ja lendasin temaga kuskile parki. Liine ja Agne tulid vastu ja läksid kohe ära. Ronisime edasi ja siis lebotasime Kristiina, Kärri ja Ossuga kuskil, Miku tuli ka mingi aeg.
Madli läks ära last hoidma (mingi kutiga. khm khm khm), rahvas liikus mosh&deathile, ma ei viitsinud minna ja lendasin Fariza juurde. Lasnamäe perseauk, ajee ajee ajee.
Sõin ta külmkapi tühjaks, tõmbasin temaga nii palju kui jaksasin ja mingi peale 23.30 lendasin Kristiina poole.
Veel hullem Lasnamäe perseauk. jeee
Sõin seal ka, tuigerdasin ja vahtisin ringi. Kristiina vajus ära üsna varakult, Tarzaaaan ka, Paul ujus nelja paiku hommikul minema ja ma plärisesin Ossuga mingi seitsmeni, kuni ta ka ära vajus
jee
Olin 2 tundi poolunes ja siis koperdasin Ossuga bussi peale, kõndisin a-y0-ma-pole-väga-kaua-maganud-ja-peeglit-näinud näoga ringi, loksusin kesklinna ja siis otsejoones Heleni juurde magama. Magasin kuueni õhtul, ärkasin ja mõtlesin, et oh võiks vaadata mis kell rongid Rakverre lähevad..
viimane läks poole tunni pärast
Ma ei jõudnud isegi juukseid kammida, nii nagu ma olin, nii kargasin rongi peale. Seal jäin ka magama ja kui üles ärkasin, siis oli räme paanika, tra täiesti putsis kui ma praegu Narvas olen.. aga ei olnud ja kõik oli ok. Rongis tekkis mingi veider inglise filmi tunne, et mingi vana rong ja need kollased tuled ja väga palju vanainimesi.
Esmaspäeval magasin ja teisipäeval magasin ka. Kodus. Oma voodis teki all nagu korralik inimene jee

Koolis ka magan, silmad lahti
Eile lugesin kohustusliku kirjanduse poole tunniga läbi, igav raamat oli
Keemias olen loll plika ja füüsikas ka.. reaalained - not my cup of tea

Tahaks Tallinna jälle. Seal on elu vähemalt
oojaa

Kõik räägivad koguaeg, kui värdjad ja munnid ja sitapead need mehed on ja valdav enamus, kes nii räägib, on naised.
Aga naised on samasugused, kui mitte hullemad.
TÜRA NAHHUI sa oled suhtes, kui sa tead ja teine pool teab ka, et sa tahad kedagi teist, MISJAOKS sa oled kellegagi koos, kui see on ilmselge, et sa nagunii hoorad 24/7 ringi, mis mõttega üleüldse aretada midagi, kui sa ameled teise kutiga tema enda silme ees?
Seega women stfu

See ei välista ega vähenda grammigi fakti, et mehed on endiselt sitapead
lihtsalt, naised on ka
kõik on end of story

Tegelikult ma olen enamvähem siin ja see, kus ja kes ma kunagi olla tahtsin
enamvähem
seega ma peaks rahul olema
aga ma ei ole
ja ära küsi miks

Käisin JJ Street'i näidistrennis ja võibolla asi läheb kaalumisele isegi. Kõndisin koju, nägin väga kohutav välja ja lootsin kogu hingest, et ei tuleks ühtegi tuttavat vastu..
kõndisin läbi selveri ja Siiiiim (man eat something, alaväärsuskompleksid tekivad) aeleb vastu.
jee jee

Naljakas - niipea, kui sul mingi üksik tunne peale tuleb, siis tundub, et kogu maailm oleks armastust täis ja sina oled ainus, kes üksi on.
ja sa korrutad seda endale niikaua, kuni seda uskuma jääd
vähemalt mina korrutan ja jään

Et ma ära ei unustaks, kirjutasin ma paberi peale ja sokutasin ta peegli peale.
Paberi peal oli kirjas kaks asja.
1) Freddy on jobu, sööb keedumuna, idikas bieber, aga temast nunnum
2) Hanna on suka
Ma olen sõbralik tegelikult. rly

Freddy. says:
räägin sinu ja elbe ja dianaga ;o
monika says:
naistekari
Freddy. says:
kaks kõige mahedamat sõbrannat ja mu arm ;o
nii peabki

Jah kallis jobu, nii peabki.

Tahaks kirjutada mingit hullu diipi teksti, mida kõik hullult targa näoga loevad, aga sittagi aru ei saa
aga teevad näo, et saavad, ja siis tulevad ja vaatavad mulle kaastundliku näoga otsa
ütlevad et ma olen nii katki ja murdunud blabla
ja siis halavad end hulluks, kui hästi ma kirjutan
ja siis ma naeran natuke
ja kirjutan edasi.
Ma kirjutaks küll ja kõik olekski täpselt nii, aga ma olen sellest kõigest kirjutanud juba
ja nad on juba vaadanud mind ja kõike seda öelnud
ja ma olen naernud
ja ma ei suuda/ei viitsi/ei taha edasi kirjutada.

Kuradi ilus hääl
äöä

i wish for you at every 11.11
i really do

helistage, saatke sõnumeid, tulge mängige minuga lauatennist
mul on igav
ja ma ei viitsi õigekirjareeglitest kinni pidada, tänan tähelepanu eest

sest mul on täiesti pohhui sellest pealkirjast

2010-03-01T21:43:00.003+02:00

"Early Thursday mornings wipe away the flies
The crossfire fight for action in between your thighs
Every touch is sacred, when they leave the room
If I have to switch the lights off, I wanna switch them off with you"

Viimasel ajal on selline korralik terve-öö uni üsna haruldaseks asjaks jäänud. Ma passin pool ööd üleval, söön ja vahin telekat, kust tuleb ka ainult mingi Night-Chat, aga mul on nii pohhui,
teine võimalus on see, et M helistab mulle ja räägib elust, siis tuleb talle aru tagasi pähe, aga selleks ajaks on pool ööd möödas juba.
Ja mul on nii pohhui, et jube,
hommikul peale paaritunnist und võib juhtuda nii, et ma ei jaksagi kuskile kooli minna, siis ma helistan H'le ja teavitan teda sellest, tal on ka juba nii pohhui, ta on nii harjunud, koolis on ka kõigil nii pohhui, "aha monika jälle ei viitsinud kooli tulla". Mul on veel rohkem pohhui kui kõigil kokku.
Mu superklassijuhatajal Lindal paistab ka pohhui olevat-kui ma talle järjekordselt helistan ja ütlen, et täna mind koolis ei ole, siis ta ütleb tuimal häälel "Ahah, okei, tsau."
Ja kuna ma öösel magada ei saanud, siis ma magan päeval, nelja paiku jään magama ja kunagi õhtul tõusen üles ja kõik hakkab otsast peale.
Sellel ajal, kui ma parasjagu M'ga ei räägi/ei söö/ei maga, piinan ma teadlikult ennast kõige hullemate mõtetega, mis teevad haiget ja on igas muus mõttes võimatult vastikud. Ma ei tea, miks ma nii teen, ma ilmselt lihtsalt ei oska enam muudmoodi mõelda.

mul on nii pohhui sellest, et pool Eestit arvab, et ma olen peast kergelt napakas

"And now we've got these God damn words that me nothing
When I can't see your face or have your body for touching
And everything I eat taste like you
What are you trying to prove"

Kuigi praeguseks on ilmselt teil ka üsna pohhui, see on siiski veel üks hea ja kurb laul.

Aga päriselt, mind ei huvita enam, mul on nii siiralt pohhui ya
/monika xx

KALJU & TOOMAS - RUBBERWOMAN

2010-01-28T18:12:00.003+02:00

The best winter holiday

Was a rubberwoman
Inflatable rubberwoman
Nice rubberwoman
Tropical rubberwoman
Excellent rubberwoman
Rubberwoman
Holiday rubberwoman
Orginal rubberwoman
Lubricated rubberwoman
Inflexible rubberwoman
Daddy's rubberwoman
Amazing rubberwoman
Yay for perfect rubberwoman

Kalju on ees, Toomas on taga, vasakus nurgas passiv päkapikk ei ole oluline

külmapühad ilmselt
/monika xx

I'll rise up and faster than no-one else has seen. I'll build a new castle and I'll be its queen.

2010-01-10T18:53:00.008+02:00

Liine soovil : D

TULEB ARMASTUSE AASTA! OLGE ÕNNELIKUD.

A Day With Geidi IamSoBeautiful (04.01.10)

ma sätin ennast kaks tundi
ma astun majast välja ja lähen sinna kaks korda tagasi, sest unustasin midagi maha (olen loll ükskakskolm)
ma jõuan kuskile poole tee peale ja siis heliseb telefon ja ma EI võta vastu
Getu jookseb ja on niisama hull piff
aeleme mööda kesklinna ringi
*mäluauk*
lähme hessi sööma
sööme ja teeme soenguid
lähme Müürivahe tänavale ning ronime kloostrisse, mis tegelikult oli linnamüüritorn
ma ajan Getut harjaga taga
me tahame minna uisutama, aga tegelikult lähme Heleni juurde
ma alustan otsast peale ja Getu aeleb peegli ees ega suuda ära imestada, kui ilus ta ikka on
oleme väga ägedad ja teeme terve laadungi reidilakse
aeleme tagasi välja ja Getu kohtub kahe tegelasega (someone Ain ja Lauri, btw-Ain nägi välja selline, nagu Parvepoiss aka Oliver võiks välja näha paari aasta pärast)
tund aega väljas, tund aega sees, lõpuks enam ei saa aru
nemad veerevad minema ja mina veeren ka

05.01.10-ma nägin Karmenit. Ta pole grammigi muutunud ja ilmselt ei muutu ka.
06.01.10-ma nägin Hälist (on piff raisk), ma passisin temaga tükk aega kuskil kohvikus, kus jäätisekokteil maksis 50.- ning oli üsna shitshit. Ainus asi, mis mulle meelde tuleb, on see, et ma jutustasin talle terve Potteri-saaga ümber : D Ahjaa, tema läheb Hõbetraageldusega seoses Birxxi juurde. Ma ei tea, mis ma peale hakkan.

*trummipõrin*
monika avastab maailma
*trummipõrin*

Kui küsida vihase inimese käest, kas ta on vihane, siis muutub ta veel vihasemaks;
Liigne pealetükkivus on kohutav iseloomujoon;
Teadmine, et keegi mõtleb sinust 24/7, ei olegi nii meeldiv, kui algselt tunduda võis. Võibolla on lihtsalt tegu vale inimesega, aga hetkel on nii;
Kohutav tunne on saada kirju "Tsau, ma nägin sind täna seal/seal/seal". Milles on asi?;
Tallinna kesklinnas tutvuste omamine võib vahel täitsa kasulikuks osutuda;
enamus toredaid inimesi elab ebaõiglaselt kaugel.

NOTES TO SELF:
- Hoia linnas olles silmad lahti, äkki kunagi märkad ka kedagi (selge vihje Gertule);
- Ära oma liiga suures koguses sularaha, see kaob ära.. nagu päriselt, KAOB ära, ühel hetkel on ja teisel hetkel ei ole;
- Mõtle loogiliselt ja ära kujuta endale asju ette (fucking mõttetu nõuanne, nagunii ma nii ei tee ju, monika sa oled totaalne jobuuuu);
- Ära söö liiga palju - kõht hakkab valutama;
- Võta midagi ette seoses Hõbetraageldusega (otsusta ükskord ära raiisk!);
- Lõpeta puutikkude närimine.

Üks öö nägin unes, et Eleriin (kaunis punapea RG'st) helistas mulle ja sõimas mul näo täis. Järgmine päev jalutas kas tema või tema sajaprotsendiline koopia mulle linnas vastu. Creepy oli, mõtlesin juba, et hakkabki sõimama.

Igatahes, kallid kaasmaalased. Teil on täiesti õigus.
Ma olen kahtlane ja see on veel kahtlasem, et mul kõik nii kahtlaselt perse läheb.
Häältel mu peas on samuti õigus.
Et jätkake samas vaimus jah.

Helen
saatis keset päeva sõnumi, et ta tuleb õhtul hiljem koju (üldiselt tuleb 5-6 ajal). Okei.. päev sai otsa ja kell oli seitse. Mõtlesin, et ok, tuleb jah hiljem, ilmselt tööl midagi juhtus. No kell sai vähehaaval kümme ja üksteist ja siis ta helistab mulle.
"HAHAHAHHAHA monika sa oled kodus vääääää hahahaha?"
"Nojah, ilmselt olen küll."
"Hahahahah väga hea mul läheb veel aega, ära öösel ära mine, ma tahan tuppa saada hahha..." (tema võtmed on minu käes ja selleks, et tema oma keha üles saaks vedada, pean ma olemas olema).
"No kuhu mul ikka minna."
"Väga hea hahaha tsau," ja viskas toru ära. Ta oli töökaaslastega välja läinud.
Mul oli partyinmybedroom - Inna oli ka Rakveresse ära sõitnud ning terve korter oli minu päralt.. oh kuidas ma ennast sel hetkel vihkasin selle eest, et ma ei ole endale Tallinna kesklinnas tutvusi tekitanud :(
Kella poole viie ajal hommikul lõpuks hakkas Lady Marmalade kuskil voodi all plärisema ja ma ronisin aknalauale. Tegin akna lahti ning niipea, kui ma oma sassis peanupu üle ääre ajasin, kostis kõva naer ja ta tervitas mind nii valjuhäälselt, kui oskas.
Tuli tuppa, naeris nii, et pidi ümber kukkuma ja siis küsis, kas ma süüa tahan.
Lõpuks jooksis pesuväel ringi ja maandus voodis.
Ma küsisin: "Homme on tööpäev ka ilmselt, eks?"
"Jah," vastas ta kurvalt ja ma naersin oma kõige õelamat naeru (G, remember?)
"Ma täitsa kujutan seda ette."
"Ega see vist eriti ilus vaatepilt ei ole jah," pidi ta nõustuma. Siis hakkas ta ise ka naerma ja lisas:
"Ainuke lohutus on see, et kõik teised töökaaslased on sama täis kui mina."
Success, sister, success.
+talle ilmselt ei meeldi inimesed, kes kasutavad silmapliiatsit. Ära muretse, mitte keegi ei arva, et ma olen odav hoor. Inimesed kardavad mind & ma olen julm bitch. Success, sister!!
Muide jah, Getu ütles seda ja Karmen ütles ka, et ma olen kuidagi väga bitch.
..ma ei tea, ma ei tea.

Armastuse aasta, huibljäd. Seda räägivad kõik igal pool iga aasta alguses.
Ma ei usu enam kedagi, raisk.
Ma olen tähele pannud, et.. no fuck, ma tean väga hästi, et see sisemise ilu jama on palju tähtsam ja värki, aga.. ma lihtsalt ei suuda rääkida mingi tõsise sookolliga. Mingi aja ma võin ju temaga suhelda, aga lõpuks kukub ikka nii välja, et ma suudan ta närvi ajada ja tema suudab minu närvi ajada ja siis me oleme üks suur närvipundar ja mitte midagi ei kuku välja. Miski on nii vastukarva, miski häirib mind. Teadmises, et inimene, kellega ma parasjagu suhtlen, ei ole välimuse kategoorias just kõige paremas kirjas, tekitab vastiku tunde ja ma ei taha nii, seega ma.. ei teegi nii. Prioriteedid on kergelt sassis, esimene peaks olema siiski ju iseloom eksole?
Fuck it. Kasu sellest nagunii ei ole. Inimesed ju kardavad mind, fucking yes!!!!!!11111111

Mainiks ka siin ära monika m, liine viksne ja janis johannes!

Ma vihkan seda, et ma olen aheldatud ning sõltuv ja et ma ei saa selle vastu midagi ette võtta.
PALUN, PALUN võtke mind enda juurde elama (ma ei võta palju ruumi ja ei söö palju.. elektrit tarbin normaalsuse piirides) ja ma armastan teid elulõpuni, I promise.

Ma nüüd tahaks oma esimese läpaka korda saada, siis ma oleks õnnelik. Ma ei suuda ilma läpakata elada, tegin veel ühe avastuse. Ma lähen hulluks, kui ma pean päevast päeva istuma üksinda nelja seina vahel ilma mingi suhtlusvahendita. Ok, telefon.. aga no kurat, ise saate ka aru ju et msnis või kusiganes mujal on asjad teistmoodi : D Esimese läpaka keerasin perse, teise läpaka ka ja kolmandal on parool peal ja sinna ma saan siis, kui Mõisaproua seda soovib. Jah, Mõisaproua, kes nõuab, et temaga käitutaks tema nimele vastavalt.
Aga no fuckit. On kellelgi aimu, mida teha siis, kui selline fail nagu NTLDR on puudu?

× liine × says:
- :@
- muide
- sa hakkad arenema

Inimestele, kellele meeldivad kurvad lood-kaks parimat lugu, mida mu ahvikõrvad kuulnud on.

Veel üks tähelepanek-mulle lähevad nr 34 teksad jalga!! so happy about that.
/monika xx

"My princess, do you only like the easy and the snow blind?"

2009-11-01T21:52:00.007+02:00

Kolmapäev, 4.november
Tore, et teil hästi läheb. Minul ei lähe.
Või no, mul ei lähe kuidagimoodi. Mul ei saagi kuidagi minna, kui ma midagi ei tee, eksole?

INIMESED ON NII LOLLID! Üks tuleb ja teine tuleb ja kolmas tuleb ja ma suudan endast välja pressida vaid ebamäärased häälitsused. Üks tuleb ja teine tuleb ja kolmas tuleb.. ja mina panen kõvasti ulgudes kõik msni-aknad kinni. Miks lollid inimesed just täna minuga rääkida tahavad? Ma ei soovi rääkida inimestega, kes ei oska normaalselt kirjutada, kirjutavad nagu lasteaialapsed. Thank god et ma noorelt lugema hakkasin, tänu sellele pole praegu mingeid probleeme. Aga kõik ei ole sellised ja kahjuks on olemas isegi isendeid, kes on 17-18 ja räägivad nagu esimese klassi põngerjad. Või siis need, kes on lihtsalt liiga ajuvabad ja kellel on kinnisidee, et nad PEAVAD midagi rääkima ja selle tagajärjel ajavad mingit lolli iba suust välja.. mis teeb nad veel ajuvabamaks, kui nad on.
Neol on õnneks ajud olemas ja ta tuli tagasi. Indoneesiast pärit mees kolis Stockholmi ja hetkel on ta Tallinnas, nice nice nice. Endiselt arvab, et ma olen dollface : D

Kõigist olemasolevatest asjadest meenutan ma vist hetkel ühte külma ja jõledat jääkuubikut. Lihtsalt kohutav, kui külm mul on.. ja mitte midagi ei aita. Vastik.

Võiks olla nii, nagu krooniline alkohoolik Madli mulle pidevalt räägib. Ta lahutab mu meelt sellega, et räägib kokku jutte sellest, mida ta teeks, kui ta oleks mees.. ooh jah. Stiilne kutt gümnaasiumist tuleb, põeb ja küsib mu numbrit, armub ära. Siis me lähme tülli ja ta tuleb ja laulab mulle, et ta ei suuda ilma minuta..
OH MY FUCKING GOD miks ei ole leiutatud sellist asja, mis teeks unistused teoks?

Reede, 6.november
H'l oli sünnipäev, Enelin väänas jala välja ja ma passisin koos temaga arsti juures.

Laupäev, 7.november
H pidas sünnipäeva. Ma ei oska piljardit mängida.

Pühapäev, 8.november
Ajuvaba päev, mis sisaldas palju musta lauvärvi ja softporni. Õhtupoole ilmus Freddy välja.

Esmaspäev, 9 november
Mul ei lähe endiselt mitte kuidagi.
Öösel ma magada ei saanud ja hommikul oli raskusi juuste sirgekssaamisega. Terve päev olin nagu pilves zombie. Magasin ülejäänud päeva maha ja siiamaani olen Elisega rääkinud (awesome girl).

*

"Sa ei või nii mõelda.."
"Miks?"
"Sa lihtsalt ei või. See on liiga ebareaalne."
"Miks?"
"Lihtsalt on. See ei saa kunagi tõeks. Sa ei tohi sellele mõelda."
"Aga ma ei suuda muudmoodi ju."
"Sa pead proovima. See ei saa niimoodi edasi minna."
"Aga kui ma tahan?"
"Sa oled nii naiivne. Sa tead, et Sa saad jälle haiget."
"Aga kui ma ei hooli sellest?"
"Räägi seda pärast. Sa räägid seda sama lugu iga kord ja seegi kord pole erand."
"Kust Sa tead? Äkki ma olen muutunud?"
"Ei ole."
"Kust Sa tead?"
"Mitte ükski asi ei muutu üleöö."
"Muutub küll.."
"Ei muutu."
"Ma just kogesin seda. Palun usu mind. Muutub küll."

/monika xx

2009-08-13T15:33:00.003+03:00

See oleks ju üsna ebaloogiline olnud.
Kõiketeadja eksis seekord.
Ma nägin Silverit ja Liine sai vihaseks.

Nii kiiresti nagu see tuli, nii kiiresti see läks ka. Ma juba hakkasin imestama, et kuidas kõik nii järsku sai mulle kaela sadada.
"Ah, Monika, ära loodagi," mõtles Jumal arvatavasti ja pööras ümber, et oma taevakuningriigi valitsemist jätkata.
On selline tunne, et see minu niinimetatud õnn kargab kuskil Aafrika põlismetsades ringi, tunneb end seal hästi ega kavatsegi minu suunas liikuma hakata.
Mitte et ma oleks enesetapuorganisatsiooni esindaja, aga lihtsalt. Võiks kuskilt pilve tagant mõni päike välja tulla. Kõik saab muidugi alati hullem olla.
Ma muutun aina skeptilisemaks.
Fuck that.

Ajavad närvi inimesed, kes teevad näo, et nad on suured sõbrad ja koguaeg olemas. Ja kui neid vaja läheb, siis neil on järsku tuhat muud tegemist.
Ma lihtsalt pidin seda mainima.
Andi says:
sa oled kallis mulle tegelt (A)
Andi ütleb:
tahaks sinust hoolida!
Täiesti ajuvaba. Ta ei tea mu nimegi.

http://starr-chaos.blogspot.com/ , ta on nii hämmastav.

Ma nägin täna ühte väikest poissi. Võibolla olen ma ainus, kelle jaoks selline asi midagi loeb.. see ei oma praegu tähtsust.
Seisin kuskil Pelgulinna bussipeatuses ja ootasin mõnda liiklusvahendit, mis mind tagasi linna viiks. Minust paremal seisis tüüpiline Eestis elav vene naine-pruunide juuste ja lihtsa riietusega. Tema ümber siblis ta poeg, samuti kõige tavalisem väike poiss. Tal oli seljas punane pusa, kuhu peale oli joonistatud auto, pusa alt paistis ruuduline särk, veel olid tal sinised püksid ja sõjaväenokamüts. Poiss oli umbkaudselt seitse aastat vana.
Minust vasakul pool oli pink ja sinna maandus vanem proua oma karvase krantsiga. Proua rääkis keeles, mis oli ainult temale ja tema koerale selge, ja omaette pobisedes surus ta koerale suukorvi pähe.
"Мама, мама, смотри!" kilkas väike poiss järsku mu paremal käel ja ostutas koerale. "Собака!"
Õnnest särava näoga jooksis ta koera juurde, käsi lootusrikkalt õhus, ja vaatas oma helesiniste silmadega kutsu omanikule otsa.
"Можно?"
"Да," vastas proua kergelt ehmunult ja samal hetkel hüppas poiss koera kasukat paitama. Poisi ema astus vanadaami poole, et tema käest midagi küsida. Nii sai jutt alguse ja nad rääkisid pikalt ja laialt kõigest. Poisi nimi oli Martin ja ta läheb see aasta kooli. Juhuslikult läksid nad mõlemad minuga sama bussi peale ja nad rääkisid terve tee Vabaduse väljakuni, kus Martin ja tema ema maha läksid.
Mul pole õrna aimugi, mis selline asi mulle silma jäi. Tõesti ei ole.

Ma tunnen, et keegi vaatab mind. Ma tunnen, et mul on mentaalselt midagi viga.

Kui kellelgi on tungiv soov hellokitty koti järgi, siis Pelgulinna Selveri kotipoes on uputus.
/monika xx

liiglihavalik

2009-08-12T17:07:00.012+03:00

"Ma jälestan munne, nad on nii rõvedad." H. Keenjus.

Üleeile käisin Hälise ja Kaisaga õudukat vaatamas ja magama jäin ma ka Hälise juures. Need kaks tibi laulsid ühele Reimole unelaulu, tüüp ei olnud üldse vaimustuses. Lollpea.

Järgmise päeva hommikul jõudsin ma järeldusele, et fetajuust on hea.
Õhtul läksin jälle Hälisega välja. Ta armus ära ühte neegrisse ja me jälitasime teda. Kõikjal oli väga palju LIIGLIHA. Kuskil kebabi, Aqva ja Pihlaka vahepeal me istusime maha ja tegime haigeid pilte. Tuli mõte kirjutada posti peale "Hello nigga, I love you". Kummalgi polnud markerit, seega jäi see tegu ära. Detailidest ma ei hakka rääkima.
Hea päev oli. LIIGLIHA.

Täna ei ole ma mitte sittagi teinud. Hommikul ärkasin üles, laadisin pildid arvutisse, rääkisin natuke Andreasega ja kõik. Haa, tema käest sain ma ühe huvitava ja nunnu asja teada. : D
Terve päev olen istunud reidis/orkutis/buzznetis ja vajutanud tuimalt refreshi lootuses, et äkki
kuskil toimub midagi või äkki kellelgi tuleb pähe mulle kirjutada, no sittagi.
Muide, http://www.rate.ee/userinfo.php?id=2085112 . Üsna ajuvaba tegelane minu arust.
"9 ; Minuga võid alati rääkida ,noo .. mitte siis ,kui sa lause alguses või lõpus ei ütle ,et sa oled lahe. i mean it !"
"see pole enam mingi kuradi th raisk . xd ega nad ei meeldi bljätt. :D:D nüüd on brokencyde motherfuckers. :D aga scenekid olän ."
Like wtf.
Liine on lipakas ja pussymagnet. Sexytimeeeee! Borat ftw.
Kõik vaatavad mingit mängu. Mina olen järjekordselt ajast totaalselt maas ega tea üldse, et mingi mäng on.

"Tell me when I'm dead, is it sleeping on the words that you said ?
Cuz' you want me and you like me dead."

kurrnjäu.
/monika xx

2009-06-11T19:39:00.004+03:00

MU EMA PEAB OMA SÜNNIPÄEVA ehk mu maja on täis igasuguseid erinevas suuruses vene daame. Tegelikult on maja tühi ja nad kõik passivad saunas, seega nad ei häiri eriti mind.
Vahel ma pean neile kohvi juurde tegema või siis uusi veinipokaale tooma.
Sellega ma saan hakkama.
Halb on see, et ma ei saa kuhugi minna. Üks tšiks kutsus mind välja, aga ei.
Eminem-The Real Slim Shady. Jah, ma ise ka imestan.
Hommikul ärkasin ma üsna tujutult. Pilk peeglisse ei sisendanud minusse eriliselt ilusaid emotsioone. Sünnipäevapidajat polnud kodus.
Muidu ma koorisin kartuleid, vahtisin aknast välja ja trampisin garaažis ringi.
Ei olnud kuigi põnev päev.
Praegu ma veedan aega ühe ilusa eluta seltsimehega. Ta on selline rohelise-hõbedasekirju. Ma usun, et ta aitab mind selles üksluises hallis mullis. Mina ja mu suur sõber..
Kell on 20.15 ning ma leidsin oma pangakaardi üles. Ta oli läppari all. sweet stuff. Ma otsisin seda neli päeva. Thxgooood.
Ma mainiks seda ka, et mu näonahk on jälle perses omadega.
Ja siis, päike tuli välja. Olge õnnelikud, herilased.
Justin Timberlake-What goes around, comes around. Mis kuradi laule ma kuulan?
Mul olid toredad sõbrad. O l i d j a a a a .
Tuli vajadus seda mainida.
Ma ei tunne teist puudust.
Jargo vana pedofiil ütles mulle, et ma olen igav eit.

(15:40) J...A...R...M..:	jah
(15:40) J...A...R...M..:	edu.ee
(15:40) J...A...R...M..:	sa oled igav eit ma ie viitsi sinuga rääkida sebi naisi ja ole omaette

Skillet-Open Wounds.
Üks ääretult toreilus isik oli kirjutanud mulle ülinunnu kirja. PFF ma ei saa talle midagi vastu kirjutada. Ausaltöeldes ma ei oskagi midagi talle kirjutada. Ma kardan sellesmõttes, et käiku võib minna minu vastik anne kõik hea paari sõnaga perse keerata.
Kui ma oskaks, siis ma ütleks talle midagi sama nunnut vastu. Aga no, ei ole vedanud kahjuks.
M i t t e e r i t i a w e s o m e .
Ma ei saanud ainult aru, kas talle meeldib viinamarjamahl või mitte.
Ma pole kunagi viinamarjamahla joonud.

/m.xx

2009-03-14T23:47:00.000+02:00

ma värvisin juukseid jah

2009-03-07T12:22:00.000+02:00

6. märts, 2009. ma ei taha seda õhtut mäletada.

3

2008-12-15T18:45:00.000+02:00

Türklaseid ja igasugu muid perverte oli liiga palju. Ja kuna nende sõnul on minu msn netis üleval, siis ma panen nende omad ka. Siin on vaid osad, mul oli neid kunagi veel.

iwanna_seeyou@hotmail.com
no_woman_no_cry_18@windowslive.com
henry_2834@hotmail.com (deshet, armastab nn. "Clarat")
hardmen_ci@windowslive.com
asah222@hotmail.com
sad_-_boy@hotmail.com
joseph_q@msn.com
aSi_-_sErSeRi_-_@hotmail.com
arslan_-_28@hotmail.com
xxmavi_ejderxx@hotmail.com
sessizyangin@hotmail.com
turkishman_07@hotmail.com
troybj2@yahoo.com
aga.pas.ha@hotmail.com
The_saw_@saw.com
TheVirtual_SexMan@windowslive.com
zeydonlink@hotmail.com
zeynep_lutfen_ekle_beni@hotmail.com (paks neeger, kui õigesti mäletan)
seytanado33@hotmail.com
serkan001_01@hotmail.com
SiiipSiii@hotmail.com
sefadogantalay@hotmail.com
semih_turkdonmez@hotmail.com
sweet_boy871@hotmail.com
yesilk0@hotmail.com
exhackers@hotmail.com (räägib vene keelt, väga sõbralik:D:D:D)
ruzgarinoglu_70@hotmail.com
diesel_668_happy@hotmail.com
radosstar_crazy_boy@hotmail.com
elifvuslat@hotmail.com
ina.sonriso@libero.it
sweetyy_boy@windowslive.com
afacanvelet_caner@hotmail.com
bad-sexy-boy31@hotmail.com
only--sam@hotmail.com (võib hakata nudge-dega tüütama)
axi-bad-.-boy@hotmail.com
fiery_020_boy@hotmail.com
serhat__01__@hotmail.com
show01_penis@hotmail.com (vägagi tegus)
kafkas.seytani@hotmail.com
david_stephan@windowslive.com
sjjva22@yahoo.com
mys_teriou_s@windowslive.com
oztonur@hotmail.com
pompish10@hotmail.com
onlyforza@hotmail.com
nicemodel@hotmail.com (" we talk only, no sex, we only talk and drink and then we will have sex"
narinspor@hotmail.com
muratcamadan@hotmail.com
micadooo@hotmail.com
mericc_alp@hotmail.com
michael.1280@hotmail.com
mate_kezman_09@hotmail.com
apocilypto_123@hotmail.com
punto_maldini@hotmail.com
lliimo@hotmail.com
lording85@hotmail.com
letsfun31@hotmail.com
blackeagle_1903_2007@hotmail.com
kevin_b1981@hotmail.com
kadriaydin21@mynet.com (ta nimi on Kadri ja ta on mees)
jolkijolki@hotmail.com
wanderinthedark@windowslive.com
hiphop18__@hotmail.com
evren.cetin@windowslive.com
hiphop_51cent@hotmail.com
hax_16@hotmail.com
the_ghostmanx@hotmail.com
baltateam@hotmail.com
erenvarol_55@hotmail.com
bukalemun_85@hotmail.com
qxyqenn@hotmail.com
emre03024@hotmail.com
deskcrip@hotmail.com
astray1@live.com (võib muutuda agressiivseks)
arslanbey90@yahoo.com
aredhuntinghat@yahoo.ca
bha_pardus@hotmail.com
gibberish69@hotmail.com
binkirk@hotmail.com
alexangelo@web.de
loveisshakira@hotmail.com
wickerd@hotmail.com
cixx.Tikky@hotmail.com
joen_80@hotmail.com

/monika